Loodusblogi

Jana Paju 5 nippi, kuidas edukalt doktoritööd kirjutada

Loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Jana Paju kaitses septembris oma füüsika doktoritööd „Sünergiline kahjustuste teke ja areng plasmakiiritatud volfram-materjalides”. Uurisime, kuidas töö kirjutamine Janal edenes.

jana paju

Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?

Käed-külge lähenemine, mis on vajalik eksperimentaalfüüsika jaoks, on mulle alati hästi sobinud. Oma bakalaureuse- ja magistriõpingute ajal tegelesin palju laborijuhendite koostamisega, nii tööalaselt kui ka õpingute ja lõputöödega seoses.

Oma doktoriõpinguid alustasin tegelikult difusiooni uurides, ent kui vabanes koht plasma töörühma juures, vahetasin teemat. Tekkis võimalus lähemalt uurida plasmaga kiiritamise tagajärjel toimuvaid muutusi materjalides. Lisaks sain pisut lähemalt uurida ka fusiooni, mis Päikese n-ö jõujaamana on elu aluseks ning on mulle alati hämmastav ja aukartustäratav tundunud.

Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?

Doktoritöö kirjutamine sujub kindlasti palju lihtsamalt, kui olla rohkem ülikooliga seotud. Enamuse oma liiga pikale veninud õpingute ajast olen töötanud mujal ja see on kindlasti edenemist pärssinud. 

Siinkohal jagan viite nippi, kuidas edukalt lõpp-tulemuseni jõuda:
1. leia endale juhendaja, kes oskab motiveerida ja toetada;
2. ajalised vahed ei tohi teemaga tegelemise vahel liiga pikad jääda – muidu tuleb alustada iga kord n-ö varasema meeldetuletamisest;
3. elevanti süüakse tükkhaaval – tuleb seada lühikesi vaheesmärke, kasvõi lehekülje kaupa. Kui lepid endaga kokku, et kirjutad lehekülje, võib kergesti juhtuda see, et kirjutad hoopis poolteist, sest mõte jääb muidu pooleli;
4. peab aga valmis olema ka selleks, et kokku tuleb vaid pool lehekülge mitme päeva peale, kui teemaarendus väga faktitihedaks läheb;
5. ära pelga küsida juhendajalt ka „rumalaid" küsimusi, võite sattuda mõtlema asjadele hoopis teise nurga alt kui seda varem on tehtud. 

Kirjelda mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus.

Kuna töö seisnes otseselt plasmakiiritatud katsekehade uurimises, siis ilmselgelt pidi ju ka kiiritamisega tegelema. Ja laboripäev on püha, isegi kui majas toimuvad pidulikud sündmused. Seega oleme kogu uurimisgrupiga ka pidulikes rõivastes plasmakambrit lahti võtnud ja kokku pannud ning „shotte" (st plasma impulsse materjalile) teinud. 

Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma?

Unistades ütlen, et minu uurimistöö aitab meid lähemale tuumade liitumisreaktsioonidest energia tootmisele ja energiakriisi lahendamisele. Reaalsuses ilmselt minu plasmakiiritatud materjalide uuringute teemaline töö seda otseselt siiski ei tee, küll aga võiks töös kasutatud elektrijuhtivuse mõõtmise meetod arendamise korral aidata edaspidi hinnata plasmaga kokku puutuvate materjalide seisundit ja toetada seega tehnoloogia kasutuselevõttu ja tööshoidmist. 

Kui hästi on teadlaste ja noorteadlaste hääl ühiskonnas kuulda?

See on väga mitmetahuline küsimus. Ühelt poolt teadlasi on otsekui hästi kuulda – on palju algatusi, mis võimaldavad teadust viisil või teisel populariseerida, annavad võimaluse oma valdkonnast ja tööst rääkida. Kindlasti on praeguse pandeemia taustal tavainimesele rohkem nähtaval ka teemad, mis varasemalt nii palju pole olnud. Ilmselt nii meditsiini kui ka loodus- ja täppisteaduste vajalikkust mõistetakse seeläbi paremini.
 
Teisalt vaadates ühiskonda laiemalt – ma ei ole kindel, et teadlaste hääl kõikjale jõuab, sest teaduspõhiseid otsuseid võiks olla enam. Üldiselt võiks arendada inimestes rohkem kriitilist mõtlemist, loodusteaduslikku kirjaoskust ning oskust informatsiooni otsida ja töödelda. Igaühes võiks olla natuke rohkem teadlast!

Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada?

Ausus, uudishimu ja edasipüüdlikkus. Maailma ilu peab suutma näha ja uhkeks ei tohi minna.

Räägi ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitad lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitad?

Mul on hetkel pooleli A. Makarenko „Pedagoogiline poeem". Sealt võib lugeda välja palju erinevaid sõnumeid, ent mind on kõnetanud enim inimeste usaldamine ja vastutuse võtta laskmine. Seda võiks üleüldiselt rohkem olla.