1 Minuti Loeng: kuidas ja kust leida oma ellu särtsu?

Võiks arvata, et tänases erilises olukorras on elu ja olu isiklikus plaanis sündmustevaesem ja ühekülgsem. Jah, püsivam ja kodusem elukorraldus on parajaks väljakutseks ilmselt nende jaoks, kel on harjumus, isegi geneetiline eeldus, oma elu rikastada tegevustega, mis pakuvad seikluslikkust ja tähelepanuväärseid elamusi.

telkimine

Samas on kindlasti palju neid, kes on täna avastanud enda jaoks looduses liikumise võlu. Samuti paljud senimaani tegemata jäänud tegevused, mis tunduvad niinimetatud riskijanulisema adrenaliinihundi jaoks mugavustsoonis olelemisena.

Kindlasti ei ole mõistlik pea ees tundmatusse hüpata ei nendel inimestel, kes on seiklusjanust näljased ega ka neil, kes alles enda jaoks elamustejanu avastavad. Ega siis tänase seiklushimulise tegutseja eelkäijad (maadeavastajad, maailma kõrgemate tippude jahtijad, sügavamate koobaste avastajad, ümber maailma rändurid jne) end hooletult ohtu seadnud.

Alati on igat tegutsejat saatnud piisvalt põhjalik eeltöö, et olla valmis tundmatuses vastu tulevate võimalike riskidega, nendega silmitsi seista ning õppida tundma oma võimalusi ja võimekusi väljakutsele julgemalt vastu astuda. Muidugi on vaja selget ja kannustavat eesmärki, kaaluda kõiki ohte ja kaalukausi teisele poolele panna kogu isiklik kogemuste, teadmiste ja oskuste pagas. 

Isegi, kui selleks eesmärgiks on isiklikus plaanis üks seikluslik kõrghetk või kulgemise kogemus (adrenaliinisüst, wow-efekt, pilvedes olek), võib see osutuda väga lühikeseks, aga võimsaks momendiks, mis on kaasahaarav, meeldejääv, erakordne ja terviklik kogemus. 

Paari aasta tagune ülemaailmne seiklusturistide uuring annab selgelt mõista, et peamised motiivid seiklemiseks on ikkagi seotud elumuutvate kogemustega, kus on ennast avastatud ja oma sisemaalimaga tutvutud, midagi uut õpitud ja nähtud, loodusjõudude võimsust tunnistatud. Füüsilised pingutused ja riskirohked hetked ei ole peamine põhjus isegi mitte National Geographicu poolt tunnustatud aasta seiklejate jaoks.

Tegelikult tagab sellise võimaluse just hea planeerimine, milleks on mõistlik võtta aega. Ja nüüd, kus meil on veidi rohkem aega, siis kel vähegi soovi ja huvi oma elu rikastada mõne seni tundmata emotsiooni, elamuse või kogemusega, on väga mõistlik alustada just selle ettevalmistustööga. Võta ette kasvõi Eesti kaart.

Siin on mõned näpunäited:

  • Kui sul on soov kogeda midagi elamuslikku, anna sellele  tähendus ja mõte. Mõte on hea, aga kavatsus on veelgi lähemal tegudele. Võib ka üksi, aga omamoodi ilmet annab seltskond, kellega sa “luurele” lähed.
  • Reasta enda jaoks mingi hulk kohti, kus sa varem kunagi pole käinud.
  • Tutvu kõiksugu kättesaadava avaliku infoga, mis selle kohta leidub, ka kõiksugu blogid ja vlogid. Näoraamatu pildiseeriad ja teiste kogemused annavad samuti head infot.
  • Tee nimekiri soovituslikust esmavajalikust varustusest-vahenditest. Korista natuke kappe ja garaaži selle pilguga, et vaatad olemasoleva üle (kindlasti hädavajaliku ohutust tagava  ka)  ja kodustes tingimustes testi nende korrasolekut.
  • Kavanda enda võimekusele vastav teekond. Kui sul on ka luurekaaslane, siis tuleks võimalikult palju koos teha ja läbi arutada, sest nagu ikka, siis nii edukas saab olema see kogemus, kui edukas on seltskonna nõrgim lüli.