Doktoritöö: head tulemused matemaatikas eeldavad päriselu kogemusi
Värskes teadustöös leiab Hardi Sigus, et ainult arvutamis- ja lugemisoskusest matemaatikas hästi hakkama saamiseks ei piisa. Ülesannete lahendamiseks vajavad õpilased ka elulisi teadmisi.
Kuigi Eesti õpilased saavutavad PISA testides väga häid tulemusi, jäädakse koolitundides sageli hätta matemaatikaülesannetega, mis tegelevad päriselu teemadega. Samamoodi ei osata kasutada matemaatikat igapäevaelus ette tulevate probleemide lahendamisel.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Hardi Sigus näitab doktoritöös, et edukaks hakkamasaamiseks matemaatikatunnis vajavad õpilased lisaks arvutamisoskusele ka elulisi matemaatikaväliseid teadmisi, usku endasse ja vajadusel piisavat tuge koolis.
Muffinite retsept ülesandes ja päriselu
Doktoritöö üks olulisi leide on, et puhtalt koolimatemaatika reeglite tundmisest ei piisa eluliste probleemide lahendamiseks. Näiteks muffinite küpsetamise ülesandes oskasid paljud õpilased retsepti koguseid arvutada, kuid eksisid ostunimekirja maksumuse arvutamisel.
"Kui 20 muffini jaoks on vaja 200 grammi suhkrut, aga poest saab osta vaid ühekilose paki, siis vastus, et suhkru peale kulub 30 senti, on eluliselt vale – poest ei ole võimalik osta viiendikku pakist," selgitab Hardi Sigus. Tulemused näitavad, et õpilased, kellel on rohkem elulisi kogemusi, näiteks poes käies kauba kilohinna võrdlemisel, on oluliselt edukamad ka keerukate matemaatikaülesannete lahendamisel.
Eneseusk ja "kulu" määravad motivatsiooni
Lisaks teadmistele mängib matemaatikas rolli õpilase enesetõhusus ehk uskumus: "Ma saan sellega hakkama!". Kui ülesanne tundub liiga raske või sellele kuluv pingutus ebaadekvaatselt suur, võib langeda lapse sooritusjulgus, mis viib omakorda kehvema tulemuseni. Kuna matemaatika on hierarhiline õppeaine, on õppesisu üles ehitatud astmeliselt, nii et järgmiste teemade mõistmine eeldab varasemate teadmiste ja oskuste omandamist. Kui selles ahelas jääb mõni lüli puudu, võib tekkida lumepalliefekt, mille tulemusel kaob õpilase eneseusk ja matemaatikaülesannete lahendamine tundub väga suure pingutusena.
Koolimatemaatika peaks liikuma õpikust pärisellu
Uuringute põhjal soovitab Hardi Sigus, et kuigi matemaatikas on vaja õppida protseduurilisi ja kontseptuaalseid teadmisi ja oskusi, võiks matemaatikaõpe liikuda standardsetelt õpikuülesannetelt probleemõppe suunas, mis puudutab õpilaste huve ja päriselu. See parandaks laste matemaatilist pädevust, kuid lisaks valmistaks õpilasi paremini ette ka 21. sajandi väljakutseteks.
Doktoritöö kaitsmine
Hardi Sigus on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on „Matemaatika õppimine põhikoolis: hariduslike erivajadustega õpilaste klassipaigutamise, matemaatikaväliste teadmiste ja motivatsiooni seoste uurimine“ ("Mathematics Learning in Basic School: Associations with Educational Placement, Extra-mathematical Knowledge, and Motivation").
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 28. jaanuaril 2026 kell 12.00 Tallinna Ülikoolis saalis M648.
Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendaja on Kaja Mädamürk, Tallinna Ülikooli vanemteadur.
Oponendid on Tomas Højgaard, Aarhusi Ülikooli dotsent ja Evelyn Kiive, Tartu Ülikooli professor.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
