Doktoritöö uuris antisotsiaalse käitumise riskitegureid
Antisotsiaalne ehk ühiskonna normidest kõrvale kalduv käitumine võib ebameeldivaid tagajärgi tuua mitmetele osapooltele. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Katre Sakala uuris oma doktoritöös, millised on sellise käitumise varased (bioloogilised) riskitegurid.
Antisotsiaalse ehk ühiskonna norme mittearvestava käitumise mõiste tähistab väga laia ja erinevat hulka käitumisviise, teiste seas ka kliinilisi häireid. Seetõttu leidub väga erinevaid põhjuseid, miks mõned inimesed käituvad antisotsiaalselt. Katre Sakala keskendus oma doktoritöös kahele antisotsiaalse käitumise ehk ühiskonna normidest kõrvale kalduvale tunnusele: uuritava käitumine, mis tõi kaasa politsei sekkumise ja uimastite tarvitamine. Uurimistöö põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsele andmestikule, mis võimaldavad jälgida inimeste käitumist pikema aja vältel.
Varasemad uuringud on näidanud, et lapsepõlves diagnoositud aktiivsus-tähelepanuhäire on seotud antisotsiaalse käitumisega, kuid Sakala ei lähtunud oma uurimistöös diagnoositud häirest, vaid aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomaatikast. Uurimistöö tulemusel leidis ta, et kõige tugevamad hilisemat ühiskondlike norme mitte arvestavat käitumist ennustavad tegurid olid sõltuvusainete tarvitamise häire, reaktiivne agressiivsus, keskendumisraskused 15-aastaselt ning kaklused põhikoolis. Kui arvestada juba koolis paljudel avalduvaid keskendumisraskusi (sealjuures ilma agressiivse käitumiseta) riskitegurina, võib see teadmine hiljem aidata antisotsiaalset käitumist ennetada.
Bioloogiliste riskiteguritest keskendus Sakala monoamiinide oksüdaasi ehk MAO seosele antisotsiaalsele käitumisele. Monoamiinide oksüdaas on ensüüm, mis aitab lagundada näiteks serotoniini ja dopamiini, mõjutades nii ka inimeste meeleolu ja käitumist. MAO ja probleemse käitumise vaheliste seoste analüüsimisel selgus, et meestel, kellel on madalam vereliistakute MAO aktiivsus, siis neil võib esineda antisotsiaalset käitumist. Ka naistel ilmnes sarnane seos, aga alles siis, kui neil esines rohkem antisotsiaalset käitumist. Oluline on märkida, et uimastite tarvitamise seos madala vereliistakute MAO aktiivsusega avaldus ainult meestel, samuti oli neil suurem risk alustada uimastite tarvitamist varem. Need tulemused kinnitavad juba olemasolevaid teadmisi, et vereliistakute MAO aktiivsus on seotud probleemse ja riskeeriva käitumisega, sh sõltuvusainete tarvitamisega, kuid esmakordselt on see seos nähtav ka tavakoolide õpilaste seas, tänu esinduslikule valimile ja pikiuuringu andmetele.
Varasematest teadusuuringutest on teada, et mehed, kellel on spetsiifiline genotüüp MAOA-L ning keda on lapsepõlves väärkoheldud, on impulsiivsemad ja käituvad antisotsiaalsemalt. Seetõttu uuris Sakala oma doktoritöös ka võimalikku seost nende kahe käitumisviisi ning MAOA geeni ja selle metüleerituseg (DNA metülatsioon on protsess, mille käigus vaigistatakse geen).
Analüüsi tulemil leidis Sakala, et isegi kui MAOA geeni metüleeritus noorukieas on seotud nii mõtlematu ja pidurdamatu käitumise kui ka kiire otsustamisstiili ja elamustejanuga, siis see seos avaldus ainult keerulisest kodusest keskkonnast pärit meestel, kel oli vastav genotüüp. Mitmed teadusuuringud on näidanud, et meestel võib MAOA-L genotüüp olla antisotsiaalse käitumise riskiteguriks, kuid Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) uuringu varasemad tulemused on hoopis näidanud, et sama genotüübiga mehed võivad paremini hakkama saada, seega võib praegune tulemus viidata sellele, et MAOA metüleeritus võib olla MAOA-L genotüübi arengulise plastilisuse markeriks, ehk soodsates oludes arenevad teised käitumismustrid kui kehvades.
Oma uurimistöös leidis Sakala, et bioloogiline sugu oli stabiilne antisotsiaalse käitumise ennustaja, kuid soo mõju vahendasid mitmed muud tegurid, nt sõltuvusainete tarvitamine ja agressiivsus. Monoamiinide oksüdaasi kui käitumise biomarkeri tähendus võib olla soost sõltuv seepärast, et ensüümi koodiv geen paikneb X kromosoomil. Doktoritöö tulemused näitavad madala vereliistakute MAO aktiivsuse seost probleemse käitumisega meestel väga selgelt, samas kui naistel ilmnes sarnane seos alles siis, kui nende käitumises esines rohkem antisotsiaalset käitumist.
Katre Sakala kaitses oma doktoritöö Katre Sakala doktoritööd „Antisocial behaviour and monoamine oxidases" („Antisotsiaalne käitumine ja monoamiinide oksüdaasid“) 16. mail. Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro, oponendid olid Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar ja Aarhusi Ülikooli professor Gregers Wegener.