Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö erialal ilmusid lõputööd bioressursilise rõivadisaini, toidulisandite teadlikkuse ja epoksiidvaigust mööblivalamise teemadel
Sel kevadel kaitsti mitmeid põnevaid lõputöid integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö erialal. Valminud bakalaureusetööd keskendusid vägagi erinevatele ja meid kõiki puudutavatele teemadele – vaatluse all olid keskkonna alased väljakutsed, jätkusuutlik eluviis, kaasatus ja ka inimeste toitumisalane teadlikkus. Järgnevalt avame näited kolme suuna (käsitöö, kodundus ja töö- ja tehnoloogiaõpetus) erinäolistest töödest.
Saara Tall „Kodumaise lambavilla väärtustamine ja kasutamine taaskasutusaspektiga rõivadisainis“
Töö lähtus vastuolust, et Eestis võetakse iga-aastaselt kasutusele vaid 10% lambavillast, kui 90% Eestis kasvavate lammaste villast hävitatakse. See teeb iga-aastaselt umbes 150 tonni väärtuslikku suurepäraste omadustega toorainet, mis vaid põletatakse või maetakse maha. Sellest tulenevalt oli
töö eesmärgiks leida lambavill, mis sobiks kevad-sügis jaki õmblemiseks. Omadustelt sobivaima villa leidmiseks viidi läbi nii märgviltimise kui ka vilditud kanga karustamise katseid. Kiirmoest tekkinud tekstiiliprügi ja keskkonda jääva jalajälje vältimiseks tasuks eelistada kodumaist ja monokiust riideid, mida on võimalik ümber töödelda või veel parem taaskasutada. Nii toodi ka töös välja võimalusi kasutatud tooraine väärindamiseks ning kantud jaki taas realiseerimiseks bioressursina. Vilditud jaki detaile võib näiteks laotada peenrale vildimatiks, mis aitab hoida mulla soojust, niiskust ja toitainete rohkust, aidates samal ajal vältida soovimatute tigude juurdepääsu ja umbrohu kasvu.
Krislin Heinsoo „Kollageeni tarbimine ja teadlikkus selle olemusest“
Kodunduse suuna üheks põnevamaks lõputööks oli sel aastal uurimus inimeste teadlikkusest kollageeni kui toidulisandi olemusest ja vajalikkusest inimese organismile. Kollageeni reklaamimine ning selle sisalduse rõhutamine erinevates toodetes on viimastel aastatel saanud üha suuremaks
müügiartikliks, kuid puudub ülevaade, millisel põhjusel ning millise teadlikkusega seda kasutatakse. Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et kollageeni näol on tegemist palju reklaamitud toidulisandiga, mille tarvitajad pole tegelikkuses teadlikud selle aine olemusest ja kasuteguritest nende organismile. Lisaks puuduvad teadmised, kuidas on võimalik toetada samade komponentide tootmist kehas ka tervisliku elustiiliga. Kuna kollageeni sisaldavate toodete edasimüüjate poolt kajastatud informatsioon on loodud eesmärgiga müüa ja toota seeläbi kasumit, siis tuleks nende toodete reklaami kõrvale hakata rohkem näitama ka teaduslikke andmeid kollageeni kohta, mida on hetkel eestikeelsena vähe. Uurimustöö tulemusena jäid õhku küsimused – kes võiks ja peaks jagama teaduspõhist informatsiooni toidulisandite koostise ja nende vajaduse kohta inimese organismile ning kuidas see teadmine jõuaks ka reaalsete tarbijateni?
Kai Vilu „Suuremahulise epoksiidvaigust detaili valamine diivanilaua näitel“
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse suunal valmis loominguline töö, mille eesmärgiks oli leida võimalus epoksiidvaigust mitmetasapinnalise tervikliku detaili valamiseks. Bakalaureusetöö teemavaliku üheks põhjuseks oli vastavasisulise eestikeelse kirjanduse puudumine, samas kui epoksiidvaike ning sellele materjalile sobivaid lisandeid ja abivahendeid tuleb Eesti turule järjest juurde. Töö käigus valmis omanäoline epoksiidvaigust valatud joakujulise jalaga diivanilaud, mis ühendab materjalidena puidu ja epoksiidi. Läbiviidud katsetuste tulemusena võib väita, et epoksiidvaike on võimalik kasutada ka keerukamate termoreaktiivsetest polümeeridest esemete valamiseks.