In Memoriam: Voldemar Kolga

1. juulil lahkus meie seast 73 aasta vanusena psühholoogiavaldkonna üks värvikamaid ja sõnakamaid kõneisikuid ning aastakümneid Tallinna Ülikoolis töötanud emeriitprofessor Voldemar Kolga. Kogusime loodus- ja terviseteaduste instituudi kolleegidelt kokku mõned mõtted ja mälestused.

1993. aastast professor Kolga kolleegina töötanud ja temaga koos psühholoogia eriala avanud praegune TLÜ sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets mälestab teda järgnevalt: „Volli (nagu kõik sõbrad teda kutsusid) oli hingelt maailmaparandaja. Uued ja värsked ideed talle meeldisid. Kui Eestis hakati ajama soolise võrdõiguslikkuse asja, oli Volli innukas kaasarääkija ja kõnepidaja. Kui psühholoogia üliõpilastöid hakati ühtsete standardite alla suruma, võitles Volli omanäolisuse ja mitmekesisuse eest. Tõenäoliselt oli ta esimene õppejõud, kes pani endale kõrva kuldse rõnga. Volli lahkumisega jäi maailm hallimaks."

LTI emeriitprofessor Mare Pork kirjeldab oma pikaaegset kolleegi: „Minu jaoks Vollist püsipilt on – elevil, silmad säramas, juuksed lehvimas, millestki vaimustunud ja seda ka ülevoolava kirglikkusega, kätega vehkides, teistele seletamas. See hoiak, et kui palju on maailmas üldse, aga ka ikka psühholoogia teemasid põnevaid ja erutavaid, muutis Volli oodatud esinejaks ja armsaks inimeseks. Tema „Mina metamorfooside" raamat üllatas julguse ja avatuse ülimate näitajatega. Vaatlejana julgen arvata, et Volli oskas elusolemist armastada."

Voldemar Kolgaga samuti 1993. aastast koos töötanud organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik mälestab teda järgnevalt: „Ma ise mäletan Vollit kui alati rõõmsameelset, kahe käega kõigi uuenduste ja katsetuste jaoks avatud, heatahtlik kõigi ja kõige suhtes, toetav ja abistav, teisi märkav. Üliõpilaste jaoks kindlasti lemmik oma lahedate ja lõbusate, veidi krutskeid täis muhedate toimetamistega, mis kaasa tõmbasid ja meelde jäid. Vollile oli omane ka reisikirg, soov näha, avastada ja kogeda. Üks tema lemmikteemasid (mida varasemast ajast mäletan) ja millest ta ka loengukursuse välja pakkus, oli kriitiline mõtlemine. Liiga vara läks."

Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika-psühholoogia kateedris märts/aprill 1991. a
Foto: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Oma pika karjääri jooksul oli professor Voldemar Kolga juhendajaks mitmekümnetele erinevatele uurimistöödele ning on paljude tudengite südametesse jäänud just eelkõige toetava õppejõuna. Kuigi endise tudengi Helena Talihärma lõputöö kirjutamisest on möödas juba üle 15 aasta, meenutab ta siiamaani oma kaitsmist rõõmsate sõnadega ning räägib ka sellest, kuidas ta nüüd ise õpetajana omakorda enda juhendatavate käekäigu eest hoolitseb: „Lugu, mida ma alati jagan seoses Volliga, on see, et enne minu kaitsekõnet plaksutas ta paar korda ja teatas auditooriumile: „Nii, nüüd läheb huvitavaks, Helena hakkab seksist rääkima!". Juhendajana oli ta mind alati suunamas-aitamas ning lõppkaitsmisel tundsin, et ma ei ole üksi poodiumil, vaid Volli on ka minu eest väljas. Selle kogemuse toel rakendan ma oma uurimistöö tegijatega sama põhimõtet – olen nendega kaasas algusest lõpuni, nii nagu Volli oli seda minuga."

Pedagoogikaülikooli õppejõud Voldemar Kolga, Mati Heidmets ja Toomas Niit koos psühholoogiatudengitega
Foto: Rein Virkus erakogu, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

TLÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja ning turundusjuht Kadri Kiigema kirjutab järgnevalt: „Volli oli mu õppejõud, hea kolleeg ning sõber. Ta muutis oma karisma, teadmistepagasi ja suhtlusviisiga iga vestluse meeldejäävaks ning ... huvitavaks. Ta lihtsalt oli selline isiksus, kes ei jätnud kedagi ja kunagi külmaks ega ükskõikseks. Etteaimamatu, intrigeeriv, otsekohene, uudishimulik, abivalmis, vembukas ja emotsionaalne."

Ka teised endised tudengid ning mõttekaaslased on sotsiaalmeedia vahendusel oma lood ning mälestused kirja pannud. „Ootasin iga loengut kui pidupäeva! Tavatsesin istuda esimesse ritta pealegi, et mitte üks hea huumoriga vürtsitatud lugu kõrvust mööda ei läheks. Andekas. Vaimukas. Võrratu karakteriga õppejõud," kirjutab üks Kolga tudengitest. „Volli oli ja jääb põhjuseks, miks ma tahtsin end ülikooliga siduda ja loengutes käia. Karisma, kelmikas säde silmis ja huvi tudengite vastu - selline ta oli ja selline peabki olema ülikooli õppejõud," tunnistab teine. 

„Minu jaoks oli ta õppejõud, kes oma oleku, tarkuse ja säraga muutis täiesti minu vaadet maailmale – see muutus avaraks ja tolerantseks ja mõjutab mind siiani. Oli rõõm tema jagatust osa saada," meenutab üks Kolga tudeng ülikoolist. „Ka minule on ta sööbinud mällu kui tark, intrigeeriv, elu ja inimesi ning oma tööd armastav inimene, kes oma teadmisi huvitavalt, meeldejäävalt ja suure armastusega jagas. Olgu muld talle kerge ja teisel pool olu huvitav!" lisab teine.

Kolleegid Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudist jäävad Voldemar Kolgat mälestama mõnusa vestluskaaslase ning uudishimuliku ja andeka teadlase ja kolleegina.

 

Artikli kaanefoto: Viasat Eesti