Tallinna Ülikooli vaimse tervise uuring: 2022. aasta kevadet iseloomustas eelkõige kurnatus

Tallinna Ülikooli teadlased viisid vahemikus 25.03-18.04.2022 läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada Eesti elanike vaimse tervise näitajaid seoses COVID-19 pandeemia ja sõjaga Ukrainas. Eestikeelsele küsimustikule vastas 342 täiskasvanut keskmise vanusega 40 aastat. Noorim vastanu oli 18-aastane ja vanim 76-aastane. Valdav osa vastanutest (90%) olid naised, pärit Tallinnast ja/või Harjumaalt ning kõrgharidusega.

Normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid esines 49%-l vastanutest, ärevusele viitavaid sümptomeid 43%-l, kurnatusele 69%-l ja uneprobleemidele 43%-l. Normist rohkem tähendab siinkohal seda, et vastanul esines küsimustikule vastamise hetkest eelneva kuu jooksul samas suurusjärgus sümptomeid nagu enamusel depressiooni või ärevushäire all kannatavatel inimestel. Vanuse ja depressioonile ning ärevusele viitavate sümptomite vahel esines negatiivne seos - mida kõrgem vanus, seda vähem depressioonile ja ärevusele ning kurnatusele viitavaid sümptomeid.

Uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask toob välja, et inimeste vaimset tervist kevadel 2022 iseloomustas eelkõige suur kurnatuse tase. „COVID-19 pandeemia oli kevadeks kestnud kaks aastat ja sõja algus Ukrainas 24. veebruaril 2022 tegi paljud Eesti elanikud tuleviku suhtes murelikuks kuna määramatus tuleviku suhtes suurenes veelgi“.

Need vastanud, kes olid ärevamad Ukrainas toimuva sõjategevuse osas, neil oli kõrgemad depressioonile, ärevusele, kurnatusele ja unehäiretele viitavaid sümptomeid; samuti oli kõrgem nende tajutud stressi ja post-traumaatilise stressi tase. Mida kõrgem oli vastanu säilenõtkus (võime paremini toime tulla muutuste, keeruliste ja probleemsete olukordadega), seda madalam oli vastanu depressiivsus, ärevus, kurnatus, tajutud stressi ja post-traumaatiline stressi tase.

 „Olulisel kohal on ka säilenõtkus – kui inimese võime paremini toime tulla muutuste, keeruliste ja probleemsete olukordadega on kõrgem, siis kogeb ta ka vähemal määral erinevaid depressiivsust, ärevust ja erinevaid stressireaktsioone“, ütleb Kask.

Uuringu läbiviijad on Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased Kristjan Kask, Karel Kulbin ja Valeri Murnikov.

Uuringu lühikokkuvõtet on võimalik lugeda siit.

Lisainfo uuringu tulemuste kohta: kask@tlu.ee

Loe ka teisi meie uurimisrühma teadlaste poolt avaldatud teadusartikleid:

Kulbin, K.; Kask, K. (2022). Associations between depression symptoms and leisure behavior during the COVID-19 state of emergency. Leisure Sciences. DOI: 10.1080/01490400.2022.2036275.

Kulbin, K.; Kask, K., Uriko, K. (2021). Depression, anxiety, perceived and post-traumatic stress, and the use of alcohol during the COVID-19 pandemic in Estonia from spring to autumn in 2020: A longitudinal study. Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 25(3), 279−294. DOI: 10.3176/tr.2021.3.01.