Teadlane teab: kuidas moonutab meie maailmapilti igapäevane infomüra?
Mürast rääkides peetakse kõige sagedamini silmas kõrvaga kuuldavat, akustilist müra. See väsitab, kuid on inimese jaoks halb ka sellepärast, et maskeerib meie jaoks olulist. Kuid laiemalt tähendab müra igasugust inimese jaoks vajaliku ja asjakohase info moonutamist või maskeerimist nii, et selle tähendus muutub, selgitab TLÜ eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
Infotarbimise probleemiks on kognitiivne illusioon – arvamus, et mida rohkem infot me saame, seda paremini ja täpsemalt mõistame maailma. Tõepoolest, teoreetiliselt peakski suurem infohulk tõstma otsustamise kvaliteeti, aitama vastu võtta paremaid otsuseid. Kuid praktikas tekib tõrge, sest inimese infotöötluse suutlikkusel on piirid. Inimene ei suuda tohutut hulka infot läbi töötada ja eristada olulist vähemolulisest. Liiga palju infot tekitab stressi. See ületab haavatavuse künnise.
Kui inimene enam ei suuda eristada olulist infot vähemolulisest, hakkab maailmast arusaamist mõjutama see info, mis on intensiivsem, mis kõlab valjemini ja mida on rohkem. See tähendab, et vähemoluline, mitteasjakohane info hakkab olulisemat infot maskeerima. Seda mitteasjakohast infot nimetataksegi infomüraks.
Üks infomüra aspekt väljendub inimesele omases negatiivsusinstinktis. See tähendab, et meie tähelepanu haarab kergemini negatiivne info, me märkame paremini pigem halba kui head. See on kujunenud inimese evolutsioonis – ellujäämiseks ongi olulisem märgata ohtu tähistavaid signaale.
Kuna negatiivsed uudised maailmasündmuste kohta tõmbavad rohkem tähelepanu, siis kasutatakse seda usinalt mitte ainult ajakirjanduses lugeja tähelepanu hõivamises, vaid ka igapäevases suhtluses. Uudiseid negatiivsete sündmuste kohta edastatakse võrreldes sündmuste koguhulgaga ebaproportsionaalselt palju. Seetõttu kinnitab näiteks USAs läbiviidud Gallup, et nende inimeste osakaal näitab pidevat kasvutendentsi, kes on veendunud, et võrreldes eelmise aastaga on kuritegevus kasvanud. Samas kinnitab ametlik statistika, et kuritegevus on aasta-aastalt hoopis langenud. Ka niisugust negatiivse info prevaleerimist võib nimetada infomüraks. Kujutlus maailmast, mis aasta-aastalt muutub üha halvemaks, tekitab stressi.
Kuid kõrgema stressitasemega inimese tähelepanu on ahenenud. Seetõttu suureneb inimese ebaadekvaatse käitumise tõenäosus, samuti ka võimalus sattuda õnnetustesse.