Näitus "Gelem, gelem - mustlaskultuuri jälgedes"

Koostöös Soome Merikoski kutsekooli koolituskeskuse, Soome Instituudi ja
TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga jõuab vaatajateni näitus, mis annab
ülevaate mustlaste elust ja kultuurist Soomes.

Soome oli 16. sajandil Rootsi kuningriigi osa. Arvatakse, et mustlased
jõudsid Soome peamiselt Rootsi kaudu. Esimene kirjalik teadaanne mustlaste
kohta Soomes pärineb 1559. aastast. Kroonikates on säilinud sissekanne
selle kohta, kuidas Kastelholmi kindluses Ahvenamaal konfiskeeriti
mustlastelt kaheksa hobust ja pisteti inimesed seejärel türmi.

Rootsi Soomes kehtis klassisüsteem. Kuningriik vormiti ühtseks tervikuks:
kõikjal kehtestati sama usk ja eluviis. Mustlased sellisesse pilti ei
sobinud ja nii kuulutati nad lindpriiks. Mustlastele keelustati kiriklikud
sakramendid. Nende lapsi ei ristitud, paare ei laulatatud ega lubatud matta
surnuid pühitsetud maasse. Isegi meditsiiniline abi saada ei olnud
lubatud.

1637. aastal hakkas kehtima nn. poomisseadus (kehtis kuni 1740. aastani),
mis lubas surmata riigi territooriumilt avastatud mustlased. Neist
julmustest hoolimata kasvas mustlaste hulk Soomes pidevalt. Riigi hõre
asustustihedus ja kaitsvad metsad pakkusid levikuks häid võimalusi.

Mustlasi on ikka ja jälle proovitud enamusrahvuse hulka integreerida. Koos
Soome iseseisvumisega tühistati mustlasi puudutavad seadused ja koos
esimese põhiseadusega said mustlased 1919. aastal kodanikuõigused.
1960-date lõpul kerkis esile diskussioon mustlaste positsioonist
ühiskonnas. 1995. aasta põhiseaduse uuenduses kindlustati mustlaste
positsioon Soome rahvusvähemusena ning määratleti nende õigus arendada
oma keelt ja kultuuri. Tänaseni on säilinud nende kultuur elujõulisena.

Kombestik on mustlastel säilinud üsna ühtlane, kuigi selle järgimine on
perekonniti ja isikuti erinev. Vanemate inimeste ning eriti suguvõsa
peameeste ja- naiste arvamust austatakse.Pereliikmed austavad vanureid neid
teietades, neid püütakse hoida pere ja suguvõsa keskel, sööma ja sauna
saadetakse esimestena jne.

Näitus pannoodel (tekstid ja fotod) annab ülevaate Soomes elavate
mustlaste ühiskondlikust positsioonist, haridusest, romiküsimuse ja
piirkondlikest nõukogudest. Kombestike all vaadeldakse veel usu,
nomaadluse, riietuse, puhtuskombestiku teemasid. Tähtsal kohal on
mustlasmehe riietus, ehted ning käsitöö. Lugeda saab perekonna ja
suguvõsa suhetest ja tavadest. Lisaks on eksponaatidena väljas ka paar
mustlasnaise kaunist rüüsilis-pitsilist pluusi.

Lisainfo:
Milena Salonen
Soome Instituut
telefon 631 3917


Marika Plooman
Turundusteenistuse juhataja
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
telefon 665 9414