Näitus „Näputööga nägijaks” tutvustab uusi puuteraamatuid lastele
15.01.2008 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Näitus tutvustab 2007. aastal valminud puuteraamatuid, mille on
meisterdanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse, tööõpetuse ning
klassiõpetaja erialade üliõpilased, ühe puuteraamatu on teinud aga
Valgamaa õpetajad.
2007. aastal valmis Tallinna Ülikoolis 33 puuteraamatut, nende hulgas on
nii jutu- kui ka teaberaamatuid lastele. Raamatud kannavad pealkirju:
„Vastlad”, „Tuhkapäev”, „Maslenitsa”, „Jaaniõhtu”,
„Mardid”, „Eesti jõulud”, „Mõistatused”, „Vanarahva
ütlemisi”, „Eesti rahva mõistatusi”, „Liisusalmid”, „Villased
mõistatused”, „Emajõe sünd”, „Helde puuraiuja”, „Taluelu”,
„Linnud talvel”, „Hiiepärna lugu”, „Pihlakas”, „Vaher”,
„Raagi mänd”, „Tiidu kiik”, „Kask”, „Epp ja lepp”,
„Kadakane elu”, „Haab”, „Remmelgas”, „Eesti”, „Mats ja
Mari rannakülast”, „Karvapallikese Mati seiklused”, „Riietumise
laul”, „Lammas”, „Arstirohud niidult”, „Sabade mäng” ning
„Uss helmesteks”. Raamatute meisterdamisel juhendas autoreid Tallinna
Ülikooli käsitöö ja kodunduse didaktika õppetooli lektor Tiia Artla.
Näitus „Näputööga nägijaks” avatakse 15. jaanuaril kell 12.00
Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, U-340). Kõik huvilised on oodatud!
#eesti406df0e829dd042e2d31de51c9994b7b.jpg#
Näitusel saab näha ka puuteraamatut „Eesti”, mille valmistasid
Valgamaa õpetajad Lii Luts, Reet Hallaste, Tamara Balihhina, Elli Palusoo
ja Ene Sõstar (juhendaja Tiia Artla).
Puuteraamatute valmistamisest
Puuteraamatud (ehk kombatavad raamatud ehk taktiilsed raamatud) on
erinevatest materjalidest valmistatud reljeefsete ja ruumiliste piltidega
tekstiilist raamatud. Erilised on need selle poolest, et need on mõeldud
kätega lugemiseks – see asjaolu annab nägemispuudega lastele võimaluse
siseneda pildiraamatute maailma.
Laste jaoks on puuteraamatutesse käsitöömeistri poolt kirja pandud
tavaliselt rahvajutte, laule või lihtsalt eluks vajalikke õpetlikke
lugusid. Lood muudavad raamatutes põnevateks lahtised detailid, mida saab
vastavalt jutu tegevusele ühest kohast teise paigutada; tegelased, keda
saab ise riietada; lahtikäivad uksed-aknad; krabisevad-kõlisevad esemed
jne. Nööpide, lukkude, sõlmede, taskute, aasade, paelte, nööride
sulgemine-avamine või sõlmimine-sidumine ehk kõik, mis sõrmede tööd
nõuab, aitab arendada nägemispuudega laste peenmotoorikat ning võimaldab
kogeda avastamisrõõmu.
Puuteraamatu abil saab nägemispuudega lapsele üsna lihtsasti seletada ka
seda, millest arusaamine muidu peaaegu võimatu tundub: näiteks kuidas
paiknevad asjad ruumis või milline on nende pinnalaotus. Kätega katsudes
ning asju ja tegelasi liigutades saab laps elada sisse muinasjutumaailma
ning seal juba ise uusi lugusid oma fantaasiast lähtuvalt välja mõelda:
lennata kosmoses, jalutada kuningalossis või metsas. Puuteraamatumetsas
jalutades saab lapsele seletada sedagi, millised on loomade jäljed.
Puuteraamatuid valmistatakse ükshaaval ja autorikäsitööna. Nende
valmistamine on aeganõudev, kuid mõttetööd väga arendav toiming.
Lisaks silmailule, mida nägijad raamatult ootavad, tuleb arvestada ka
sellega, kuidas see nägemispuudega inimesele kätega lugemisel tundub.
Materjalid peavad käega kombates tunduma sellised, nagu neid nägijate
poolt igapäevaselt tajutakse. Näiteks härmatis peab olema külm ja kare,
lõvilakk karvane ja kohev, vesi jahe, vormitu ja sile. Sageli tuleb ise,
silmad kinni, raamatut kombata. Kuid ka siis ei pruugi kohe saada
ettekujutust, kuidas pime inimene seda puudutades mõistab. Nägijal on
endale üsna raske pimesi kombatud joontest üht terviklikku pilti ette
kujutada.
Esimene puuteraamat „Kits kilu karja” valmis Tallinna Ülikooli
käsitöö ja kodunduse õppetoolis 2005. aasta augustis. Tegemist oli
Monika Jaigi bakalaureusetööga, kus autor soovis tutvustada pimedatele
lastele meie esivanemate eluolu. Raamatu valmistamiseks ideest
lõpptulemuseni kulus 3 kuud. 2006. aasta kevadel valmis õppetoolis veel 7
puuteraamatut. Kõik need 8 Tallinna Ülikooli üliõpilastöödena
valminud puuteraamatut on antud kingitusena üle Eesti Pimedate
Raamatukogule, kustkohast igal nägemispuudega lapse perekonnal on
võimalik neid laenutada.
30. oktoobril 2007 tunnustas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
2006/2007. õppeaasta „Väärt teo” tiitliga Tallinna Ülikooli
käsitöö ja kodunduse didaktika õppetoolis toimuvat puuteraamatute
meisterdamist ning nende oskuste õpetamist nii üliõpilastele kui ka
tegevõpetajatele.
Lisainformatsioon:
Tiia Artla
TLÜ käsitöö ja kodunduse didaktika õppetooli lektor
640 9436
tiiartla@tlu.ee
Krista Männa
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
meisterdanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse, tööõpetuse ning
klassiõpetaja erialade üliõpilased, ühe puuteraamatu on teinud aga
Valgamaa õpetajad.
2007. aastal valmis Tallinna Ülikoolis 33 puuteraamatut, nende hulgas on
nii jutu- kui ka teaberaamatuid lastele. Raamatud kannavad pealkirju:
„Vastlad”, „Tuhkapäev”, „Maslenitsa”, „Jaaniõhtu”,
„Mardid”, „Eesti jõulud”, „Mõistatused”, „Vanarahva
ütlemisi”, „Eesti rahva mõistatusi”, „Liisusalmid”, „Villased
mõistatused”, „Emajõe sünd”, „Helde puuraiuja”, „Taluelu”,
„Linnud talvel”, „Hiiepärna lugu”, „Pihlakas”, „Vaher”,
„Raagi mänd”, „Tiidu kiik”, „Kask”, „Epp ja lepp”,
„Kadakane elu”, „Haab”, „Remmelgas”, „Eesti”, „Mats ja
Mari rannakülast”, „Karvapallikese Mati seiklused”, „Riietumise
laul”, „Lammas”, „Arstirohud niidult”, „Sabade mäng” ning
„Uss helmesteks”. Raamatute meisterdamisel juhendas autoreid Tallinna
Ülikooli käsitöö ja kodunduse didaktika õppetooli lektor Tiia Artla.
Näitus „Näputööga nägijaks” avatakse 15. jaanuaril kell 12.00
Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, U-340). Kõik huvilised on oodatud!
#eesti406df0e829dd042e2d31de51c9994b7b.jpg#
Näitusel saab näha ka puuteraamatut „Eesti”, mille valmistasid
Valgamaa õpetajad Lii Luts, Reet Hallaste, Tamara Balihhina, Elli Palusoo
ja Ene Sõstar (juhendaja Tiia Artla).
Puuteraamatute valmistamisest
Puuteraamatud (ehk kombatavad raamatud ehk taktiilsed raamatud) on
erinevatest materjalidest valmistatud reljeefsete ja ruumiliste piltidega
tekstiilist raamatud. Erilised on need selle poolest, et need on mõeldud
kätega lugemiseks – see asjaolu annab nägemispuudega lastele võimaluse
siseneda pildiraamatute maailma.
Laste jaoks on puuteraamatutesse käsitöömeistri poolt kirja pandud
tavaliselt rahvajutte, laule või lihtsalt eluks vajalikke õpetlikke
lugusid. Lood muudavad raamatutes põnevateks lahtised detailid, mida saab
vastavalt jutu tegevusele ühest kohast teise paigutada; tegelased, keda
saab ise riietada; lahtikäivad uksed-aknad; krabisevad-kõlisevad esemed
jne. Nööpide, lukkude, sõlmede, taskute, aasade, paelte, nööride
sulgemine-avamine või sõlmimine-sidumine ehk kõik, mis sõrmede tööd
nõuab, aitab arendada nägemispuudega laste peenmotoorikat ning võimaldab
kogeda avastamisrõõmu.
Puuteraamatu abil saab nägemispuudega lapsele üsna lihtsasti seletada ka
seda, millest arusaamine muidu peaaegu võimatu tundub: näiteks kuidas
paiknevad asjad ruumis või milline on nende pinnalaotus. Kätega katsudes
ning asju ja tegelasi liigutades saab laps elada sisse muinasjutumaailma
ning seal juba ise uusi lugusid oma fantaasiast lähtuvalt välja mõelda:
lennata kosmoses, jalutada kuningalossis või metsas. Puuteraamatumetsas
jalutades saab lapsele seletada sedagi, millised on loomade jäljed.
Puuteraamatuid valmistatakse ükshaaval ja autorikäsitööna. Nende
valmistamine on aeganõudev, kuid mõttetööd väga arendav toiming.
Lisaks silmailule, mida nägijad raamatult ootavad, tuleb arvestada ka
sellega, kuidas see nägemispuudega inimesele kätega lugemisel tundub.
Materjalid peavad käega kombates tunduma sellised, nagu neid nägijate
poolt igapäevaselt tajutakse. Näiteks härmatis peab olema külm ja kare,
lõvilakk karvane ja kohev, vesi jahe, vormitu ja sile. Sageli tuleb ise,
silmad kinni, raamatut kombata. Kuid ka siis ei pruugi kohe saada
ettekujutust, kuidas pime inimene seda puudutades mõistab. Nägijal on
endale üsna raske pimesi kombatud joontest üht terviklikku pilti ette
kujutada.
Esimene puuteraamat „Kits kilu karja” valmis Tallinna Ülikooli
käsitöö ja kodunduse õppetoolis 2005. aasta augustis. Tegemist oli
Monika Jaigi bakalaureusetööga, kus autor soovis tutvustada pimedatele
lastele meie esivanemate eluolu. Raamatu valmistamiseks ideest
lõpptulemuseni kulus 3 kuud. 2006. aasta kevadel valmis õppetoolis veel 7
puuteraamatut. Kõik need 8 Tallinna Ülikooli üliõpilastöödena
valminud puuteraamatut on antud kingitusena üle Eesti Pimedate
Raamatukogule, kustkohast igal nägemispuudega lapse perekonnal on
võimalik neid laenutada.
30. oktoobril 2007 tunnustas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
2006/2007. õppeaasta „Väärt teo” tiitliga Tallinna Ülikooli
käsitöö ja kodunduse didaktika õppetoolis toimuvat puuteraamatute
meisterdamist ning nende oskuste õpetamist nii üliõpilastele kui ka
tegevõpetajatele.
Lisainformatsioon:
Tiia Artla
TLÜ käsitöö ja kodunduse didaktika õppetooli lektor
640 9436
tiiartla@tlu.ee
Krista Männa
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee