Näitus "Taivas. Armastusega Vepsamaast"

Näitusel on üleval kahe Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsiooni fotod ja
joonistused Vepsamaast. Lisaks 2006. aasta juulikuus toimunud 29.
uurimisreisi töödele saab näha ka varasema, 1990. aastal toimunud 13.
õppekäigu seni eksponeerimata töid.

Vepsamaa on osa piirkonnast, mis kannab endiselt nime Leningradi oblast ja
jaguneb suuremate külagruppide ja keelemurde järgi põhja-, kesk- ja
lõunavepsa aladeks. Hajusalt paiknevatel küladel on tavapäraselt nii
vepsa- kui venekeelsed nimed, suuremateks külastuteks on Šoutjärv
(Šeltozero), Vidla (Vinnitsa), Järved (Ozera), Ladva (Vassiljevskaja) ja
Šodjärv (Sidorova).

Vepsamaad iseloomustab suurejooneline loodus, järvede ja tihedate metsade
rohkus, maalilised loodusesse sulanduvad külad. Umbes 7000 kõnelejaga
vepsa keel kuulub läänemeresoome keelterühma.

Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioonidel valminud etnograafilistel
joonistustel ja fotodel võib näha nii vepsalaste argipäeva,
metsapiirkonnas elavale rahvale iseloomulikke puidust ja tohust
tarbeesemeid, kui ka külaelus oluliste päevade - Järvede külapühaku
Tihvini Jumalaema, Šodjärve külapühaku Kaasani Jumalaema püha
tähistamist ning peetripäeva Šondoi külas. Ekspeditsiooni nõustas
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Kristi Salve, kes ka ise mõlemad reisid
kaasa tegi.

Marika Plooman
Turundusteenistuse juhataja
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
marika.plooman@tlulib.ee