Millega pean ülikoolis arvestama peale 18. maid?

Ülikooli hooned on avatud järgmiselt:

Teadusraamatukogu (Rävala pst 10) on avatud argipäevil kell 11–17. Teadusraamatukogus on lugemiseks avatud vaid teise korruse lugemissaalid.

Õpikeskuse (Astra hoone) esimene ja teine korrus on lugejatele avatud argipäevil kell 11–16.

Filmi- ja meediaraamatukogu on suletud.

Jõusaal on suletud.

Võimaluse korral on soovitav liikuda jalgsi või jalgrattaga. Kui ühissõiduki kasutamine tööle jõudmiseks on vältimatu, siis terviseamet on andnud järgmised soovitused:

• võimaluse korral kanna maski;
• aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga;
• ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda;
• ära puuduta enda nägu;
• desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist;
• kui võimalik, hoia teiste sõitjatega 2-meetrist vahemaad.

Selleks, et minimeerida ülikoolis viibivate töötajate, üliõpilaste ja külaliste võimalust kokku puutuda viirusega ning tagada neile võimalikult turvaline ja ohutu töö- ja õpikeskkond, tuleb arvestada järgmiseid soovitusi:

• Ülikooli võivad tulla terved ülikooli liikmed ja külalised, kellel endal ja kelle pereliikmetel ei ole haigustunnuseid. 
• Hoonete sissepääsude juures on käte desinfitseerimisvahendid ja hoonesse sisenemisel tuleb desinfitseerida käed. Desinfitseerimisvahendid on paigutatud ka kõige käidavamatesse kohtadesse ja kasutuses olevate auditooriumite juurde. Auditooriumid varustatakse ka pinnadesinfitsaatoritega, mida saab vajadusel kasutada laudade jms puhastamiseks. 
• Ülikoolis viibides on oluline pesta käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga, sest see on kõige tõhusam ja ka tervist säästvam. Desinfitseerimisvahendi kasutamine on vajalik siis, kui käsi pole võimalik pesta.
• Ülikooli ruumides ei ole kohustust kanda kaitsemaski, kuid soovitav on seda teha riskirühma kuuluvatel isikutel. Riskirühma kuuluvateks loetakse: vanemad kui 65 ja krooniliste haigustega inimesed (kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, kroonilised kopsuhaigused (sh astma)) ja töötajad, kelle pereliikmed kuuluvad riskirühma, aga ka rasedad.
• Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergesti edasi. Ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldid viiruse kandumist kätelt limaskestadele. 
• Töötajate, üliõpilaste ja teiste linnakus viibivate isikute füüsiliste kontaktide vähendamine on jätkuvalt oluline ning tuleb järgida üldjuhul 2+2 reeglit nii üldkasutatavates ruumides kui kabinettides. Hoiduda tuleb kehalisest kontaktist (nt kätlemine, kallistamine), et vältida piisknakkuse edasikandumist.
• Soovitav on regulaarselt puhastada enda töövahendeid. Puhtuse loomiseks piisab täiesti tavapärastest ainetest ja viisidest, nt kasutada puhta veega niisutatud puhast mikrokiust lappi. Ülikooli ruume koristatakse regulaarselt lähtuvalt kasutussagedusest. Õpperuume koristatakse pärast planeeritud tegevusi.

Mask on täiendav ennetusmeede. Ülikooli ruumides ei ole kohustust kanda kaitsemaski, kuid soovitav on seda teha riskirühma kuuluvatel isikutel. Kaitsemaskid tagab ülikool ja neid on võimalik saada: 

• töötajatel akadeemilise üksuse büroost, asutus administratsioonilt või tugiüksuste juhtidelt; 
• üliõpilastel infolaudadest.

Terviseameti info kohaselt on maski kandmisest kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.

Maski kandmisel tuleb terviseameti soovituste kohaselt silmas pidada järgmist.

• Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
• Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
• Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
• Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
• Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kinnaste (sh kummikinnaste) kandmine ei ole kohustuslik ning ülikool neid ei paku. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist soovitatakse käed desinfitseerida. Ühekorrakindaid ei pesta ega desinfitseerita. Kinnaste kasutamise lõppedes võtta ühe käe kindaga teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad visata olmeprügikasti.

Kui töötaja haigestub töövälisel ajal (mitte töökohal olles):

• Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
• Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil kokku puutunud, võivad jätkata töölkäimist, kuid jälgima 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga.
• Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et tal ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. 

Kui töötaja haigestub tööajal (töökohal olles):

• Haigestunud töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve – st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. 
• Töökohal tuleks esimesel võimalusel pesta ja desinfitseerida ruumid, mida haigestunud töötaja puudutas.
• Haigestunud töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).
• Töötaja teavitab tööandjat, kas COVID-19 kahtlus leidis kinnitust.
• COVID-19 diagnoosi kinnitumisel tuleks töökohal selgitada välja inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis*. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
• Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14 päeva jooksul oma tervist.

*Lähikontakt on isik, kes:

• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastatud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh
  - isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool;
  - COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.