Sotsioloogid püüavad saada jälile Eesti palgalõhe põhjustele

Eile lükkasid Tallinna Ülikooli sotsioloogide juhtimisel tegutsevad mitme Eesti ülikooli teadlased Laulasmaal käima teadusprojekti, mis uurib järgmise kolme aasta jooksul Eesti suure soolise palgalõhe põhjuseid ja võimalusi selle vähendamiseks.

Senised analüüsid pole suutnud selgitada, miks erineb meeste ja naiste palk sama töö eest Eestis rohkem kui kusagil mujal Euroopa Liidus. „Tavapäraselt palga suurust mõjutavate asjaoludega pole seda olnud võimalik põhjendada,“ selgitab uuringurühma juht, Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt. „Algavas uuringus kombineerime statistilisi meetodeid teiste lähenemistega, et tuua välja rohkem ja selgemaid palgaerinevuste põhjuseid.“

Kolm aastat kestva projekti jooksul kaevuvad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) sotsioloogid koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlastega ja Statistikaametiga senisest sügavamalt palku puudutavasse statistikasse, et leida võimalike selgitusi palgalõhe selgituseta osale. Samuti täiendavad nad seda kvalitatiivsete uuringutega ehk teevad intervjuusid, saamaks aru, kuidas tööandjate ja töövõtjate tavahoiakud ja -tegevused võivad palgalõhe tekkele kaasa aidata. „Uuringu läbi viimisel peame süstemaatiliselt silmas kõiki kolme tasandit, mida palgalõhe tekkega reeglina seostatakse: töötajad ja tööotsijad, ettevõtjad ja teised tööandjad ning riigi tasand,“ ütleb Unt. „Ka välja pakutavad lahendused palgalõhe vähendamiseks on suunatud kõigile osapooltele.“

Uuringute tulemusel töötavad Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi teadlased välja ka uudsete digitaalsete lahenduste prototüübid, mille abil saavad organisatsioonid jälgida ja analüüsida palgalõhet enda asutuses, et selle teadmise abil astuda samme palgaebavõrdsuse vähendamiseks. Selliste lahenduste kasutusele võtmise vastu on huvi tundnud näiteks mitmed ministeeriumid.

„Projekti juures on harukordne koostöö ulatus eri valdkondade teadlaste ning eri asutuste vahel,“ rõhutab Unt. „Töörühma on kaasatud kõrgkoolid, ametiasutused ja ettevõtted, teadlastest teevad koostööd sotsioloogid, andmeteadlased, informaatikud ja kommunikatsiooniteadlased. Selline interdistsiplinaarsus loob head eeldused, et projekti tulemustel on ühiskonnas suurem kaal.“

Projekti eelarve on 615 789 eurot ja uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik RITA programmi raames.