Muu sündmus

Uudishimu päev 2023

Tallinna Ülikool kutsub gümnaasiumi õpilasi uudishimu päevale!

17.11.2023 kell 09.45 - 16.00

Narva mnt 29, Tallinn Maximumi auditoorium ja Narva Gümnaasium

Lisa kalendrisse

iCal calendar

Eesti president Alar Karis kutsus eelmisel aastal kõiki tähistama 17. novembril uudishimu päeva. Päeva, mis on mõeldud uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks. Tallinna Ülikool korraldas sel puhul suure koolipäeva gümnaasiuminoortele, mille sisustasid meie silmapaistvad teadlased. Meil on hea meel teada anda, et uudishimu päev tuleb taas ja sel aastal lausa kahes kohas korraga: Tallinna Ülikoolis ja Narva Gümnaasiumis. Sealjuures Tallinna Ülikoolis toimuvaid loenguid kantakse ka veebivahendusel otse üle. NB! Uudishimu päeva loengutele Tallinnas on kohad täis!

Päeva eesmärk on ikka sama: pakkuda õpilastele teaduspõhist silmaringi laiendamise võimalust, sidudes loengute teemad koolis õpituga. Sel aastal tuleb Tallinnas toimuval loengul juttu näiteks poliitikast ja tehisintellektist, Narvas aga Eesti kirjandusest, vaimsest tervisest ja keskkonnahoiust.

Sel aastal toimuvad uudishimu päeval ka mitmed toredad töötoad, mis on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Näiteks tehnoloogiahuvilised õpilased tutvuda 3D printimise ja programeerimisega, õpetajad on oodatud uude teaduskööki ja tuvuma eesti keele õpet toetavat keeletehnoloogia rakendust ELLE. Töötubadesse registreerumine on lõppenud!

Vaata uudishimu päeva otseülekannet siit

Tunniplaan:

Kell	Tallinnas ja veebiülekandes	Narva Gümnaasiumis
9.57	Tervitus	Tervitus
10.10-10.40	Mis on õnn? Tõnu Viik	Mis uudist? Katrin Saks Elame meediastunud maailmas, kus meid pommitatakse informatsiooniga iga sekund. Kuidas kaitsta end uudistetulvas ja valida välja see, mis tõesti oluline? Kuidas ära tunda valeuudised ja meediamanipulatsioonid? Mis asi on infosõda ja kas ka selles võib surma saada?
10.50-11.20	Kas elame digiprügimäel? Triinu Jesmin Digiprügi on midagi, mis tekib märkamatult aga see-eest pidevalt. Pea iga meie liigutus virtuaalses maailmas salvestub kuidagi ja kuhugi, pidevalt tekitatakse ja kogutakse andmeid. Kuid kui palju neist talletatud andmetest ka kasulikud on? Tegelikult ongi suurem osa neist kasutud ehk digiprügi. Kuidas digiprügi tekib ja kuidas hoida digihügieeni, sellest räägimegi täpsemalt.	Mis on kolonialism ja kuidas see mõjutab meie praegust julgeolekut? Benjamin Klasche Termin "kolonialism" kirjeldab vägivaldset praktikat teise territooriumi üle täieliku või osalise kontrolli omandamiseks ning selle maa ja inimeste ekspluateerimiseks. Kolonisaatorid on seda põhjendanud kui "tsiviliseerivat" projekti, mille käigus ülemuslikud rahvad õpetavad madalamaid. Peame kolonialismi sageli mineviku taagaks, kuid selle tavad ja diskursused on ühiskondades nii kaua domineerinud, et kipub mõjutama meie julgeolekut negatiivselt ka praegu. (Tund toimub inglise keeles)
11.30-12.00	Stressist, rütmist ja liikumisest. Kristjan Port Loengus tuleb juttu stressist, töövõimest, ülekaalust ja unest. Kuidas need on omavahel seotud ning kuidas ennast aidata?	Kuidas finantsmatemaatika aitab rahaasjad korras hoida? Maria Zeltser Selles loengus vaatleme, kuidas koostada eelarvet, arvutada intresse ja mõista raha ajaväärtust. Need teadmised ja oskused on olulised igapäevaelus, et teha hästi informeeritud finantsotsuseid. Eelarve koostamine aitab hallata rahaasju, jälgida sissetulekuid ja kulutusi ning planeerida tulevikku. Intresside arvutamine on võtmetähtsusega laenude, hoiuste ja investeeringute hindamisel. Samuti õpime, kuidas aeg mõjutab raha väärtust, mis on oluline pikaajaliste finantsotsuste tegemisel.
12.00-12.45	Lõunapaus	Lõunapaus
12.45-13.15	Kas tehisintellekt tungib tundi? Andres Karjus Viimase aastaga on mitmed tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevad tööriistad jõudnud nii kaugele, et suudavad kirjutada ladusat teksti ja luua fotorealistlikke pilte. Kas ja kuidas oleks mõistlik neid õppetöös kasutada? Mida arvavad sellistest tööriistadest õpetajad ja õpilased?	Kuidas hoida oma vaimset tervist? Merike Sisask Tunnis tuleb juttu sellest, mis on üldse vaimne tervis ja mis seda kõige enam mõjutab. Praktiliste näpunäidetega jagab professor Sisask, kuidas oma vaimset tervist hoida, ennetada sellega seotud probleeme ja edendada enda heaolu.
13.25-13.55	Mis on populism ja kuidas seda süüakse? Mari-Liis Jakobson Ühiskonnaõpetuse tunnis saab tavaliselt tuttavaks tõsiasjaga, et erakondi saab jagada parempoolseteks ja vasakpoolseteks või liberaalseteks, konservatiivseteks ja sotsiaaldemokraatlikeks. Aga mida tähendab see, kui mõne poliitiku või erakonna kohta öeldakse, et see on populistlik? Meie ühiskonnaõpetuse tunnis saabki selgeks, mida nimetatakse populismiks, miks viimasel ajal populismist nii palju räägitakse ja kuidas kodanikuna populismirikast poliitikat tarbida.	Kuidas mõjutab inimest mahavaikitud perekonnalugu? Aija Sakova Eestis elavate inimeste perekonnalood on väga erinevad. Aga on peaaegu kindel, et igas perekonnas on mõni lugu - olgu selleks kas ohvri-, kurjategija või kaasajooksja lugu -, millest ei räägita, mida püütakse varjata ja saladuses hoida. Kirjandus on võimas vahend, mis võimaldab nähtavaks teha nende varjatud ja maha vaikitud lugude mõju järgmistele põlvkondadele. Ene Mihkelsoni romaanid "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud" ja luule näitavad, mida tähendab ebamugava minevikuga silmitsi seismine ja miks on mineviku läbitöötamine oluline.
14.05-14.35	Kuidas õppida keemiat? Katrin Soika Tihti tundub, et keemia ja füüsika on väga rasked õppeained. Nende mõistmine on pea võimatu - tuleb vaid tuupida, tuupida ja tuupida. Kas see ka nii on? Kas saaks ka lihtsamalt? Selles tunnis uurime keemiateadmiste omandamise võimalusi. Mõtleme, millele tuleb erinevate meetodite kasutamisel tähelepanu pöörata. Samuti vaatame üle võimalikud eksimused, mis võivad ilmneda gümnaasiumis keemiateadmiste omandamisel.	Külluseaja lõpp, ehk miks tarbida vähem? Jaanus Terasmaa Tunnist tuleb juttu sellest, kuidas inimkond, elades üle enda ja Maa võimete, kulutab aastaks saadaolevad loodusressusid juba suveks. Samal ajal me loodame, et saame ületarbimisest põhjustatud kriiside lahendamise lükata tulevikku, kus väljapääsuks on uued tehnoloogilised läbimurded. Räägime ka, miks inimkonna senine ajalugu seda lootust ei toeta ning kas on midagi, mida meist igaüks muuta saaks.

Tundi annavad Tallinnas

	Tõnu Viik on Tallinna Ülikooli rektor ja filosoofia professor. Ta kaitses doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas (USA) 2003. aastal. Tema uurimistöö on pühendatud kultuurisõlteliste tähenduseloome protsesside uurimisele.
	Triinu Jesmin on Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor ning tõsimängude nooremteadur. Tema uurimissuundadeks on mängupõhine õpe ja õpetajate mängukasutus.
	Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Tema uurimissuunaks on nii poliitiline kultuur ja kommunikatsioon kui ka kodanikuühiskond.
	Andres Karjus on Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur ning koolitaja digioskuste ja tehisintellekti alal. Tema uurimissuundadeks on sotsiolingvistika ja keeletehnoloogi ning ka tehisintellekti kasutamine hariduses.
	Katrin Soika on Tallinna Ülikooli keemia didaktika lektor ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemia ja loodusõpetuse õpetaja. 2021. aastal kaitses Soika doktoritöö, mis käsitles loodusteaduslike ainete hindamismeetodeid. Lisaks on Soika olnud kohtunik Rakett69 saates, kus mitmed tema õpilased on ka osalenud.
	Kristjan Port on Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor. Tuntud ka kui Raadio 2 tehnoloogiakommentaator, on Pordi teadustöö suundadeks kaughoole ja bioinformaatika.

Tundi annavad Narvas

	Jaanus Terasmaa on Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse juhataja ja ökohüdroloogia professor. Terasmaa peamisteks uurimissuundadeks on põhjavesi ja veeringlus, kuid samuti keskkonna- ja kliimamuutused ja nendega kohanemine ning keskkonnateadlikkuse tõstmine.
	Maria Zeltser on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent, kelle uurimisvaldkonnaks on jadade ja summeeruvusteooria. Zeltser on tunnustatud õppejõud, kes muuhulgas õpetab ülikoolis finantsmatemaatikat ning on ka finantsmatemaatika raamatu kaasautor.
	Katrin Saks on Tallinna Ülikooli arendusprorektor. Varasemalt on Katrin Saks töötanud meedia valdkonnas ja rahvastikuministrina, samuti on ta tunnustatud meediakoolitaja.
	Merike Sisask on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor. Sisaski uurimisvaldkond on vaimne tervis ja selle hoidmine, muuhulgas kirjutas ta oma doktoritöö vaimse tervise riskikäitumisest (suitsidaalsusest).
	Aija Sakova on kirjandusteadlane ja kultuuriuurija, praegu Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht. Sakova õppis eesti ja saksa kirjandust nii Tartu, Berliini Humboldti, Konstanzi kui ka Viini ülikoolides, samuti on ta töötanud pedagoogina.
	Benjamin Klasche on Tallinna Ülikooli poliitika ja rahvusvaheliste suhete lektor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvahelised suhted, ühiskonnateooria, poliitiline metodoloogia, seoselisus ja kriitilised teooriad.