Avalikustati uuringu tulemused sotsiaalmeedia kasvavast mõjust Covid-19 kriisi ajal

Uuringu kõige olulisem järeldus ei ole teadlastele üllatus - sotsiaalmeedia tähtsus suureneb kriisiajal peamise kommunikatsioonikanalina. Pöördvõrdeliselt väheneb sotsiaalmeedia vähese reguleerituse aktuaalsus. Näeme erinevates riikides, sh Eestis, suundumust, kus ametlikke teateid edastatakse esimesena sotsiaalmeedias.
 
„Covid-19 kontekstis levitatakse erineva tõendatuse ja kontrollitavuse astmega informatsiooni ning sageli levib selline informatsioon just sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Covid-19 informatsioon levib kiiresti ning väärinformatsioon või eksitav informatsioon võib sotsiaalmeedias hakata kiiresti “elama oma elu”. Tagajärjed võivad olla fataalsed, nagu sageli kriisiajal, kui inimestel tuleb teha otsuseid kiiresti ja samal ajal hoolitseda enda vaimse tervise eest,“ toonitas teema olulisust võrgustiku juht ja Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

„Peamine soovitus on nii kodanikuühiskonnal kui ka sotsiaalmeedia kanalitel endil luua nn faktikontrolli meetmed ja selle kontrolli tulemusi järjekindlalt edastada. Informatsiooni valimatu kustutamine võib seejuures tunduda mugav, kuid “libe” tee,“ lisab Susi ning toob välja teadlaste uuringute fookuse muutuse: „Siiani on teadlaste ja praktikute põhitähelepanu keskendunud online meedia portaalides toimuvale sisu edastamise ja kasutajate postituste hindamise protsessi kriitikale – heidetakse ette selgete standardite ja läbipaistvuse puudumist. Nüüd on aga fookus liikunud protsessilt lõpptulemusele – st edastava informatsiooni sisule. Me ei küsi, kuidas sotsiaalmeedia on suuteline võitlema valeinformatsiooni vastu, vaid küsime, kas ta on seda suuteline tegema. Ja kui on, siis „kuidas“ ei ole enam nii oluline. Nimetame seda nähtust standardite puudumise, meelevaldsete hinnangute ja läbipaistmatuse “normaliseerumiseks”. Milleks endises normaalsuse võinuks kuluda kümme aastat, on kriisi ajal juhtunud vähem kui aastaga.“

Uuringus osalenud teadlaste jagatud seisukoht oli, et valitsustel ei tuleks karta ametlike teadete levitamist sotsiaalmeedias, vaid pigem tuleks kasutada tõhusaks kommunikatsiooniks sotsiaalmeedia võimalusi.

Uuring viidi läbi kahe kuu kestel lähtuvalt erinevates riikides väljakujunenud sotsiaalmeedia praktikast ja teostamisel osales 40 teadlast ja eksperti 19-st riigist, sh väljastpoolt Euroopa Liitu. Uuring on rahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Global Digital Human Rights Network (Globaalne digitaalsete inimõiguste võrgustik) on asutatud Euroopa Liidu Teaduse ja Tehnoloogia Koostöö programmi kaudu ning ühendab enam kui 80 teadlast 32 riigist.

Raportit on võimalik lugeda siit:
Uuringu raport