Kristi Koppeli 25 aastat Tallinna Ülikoolis
Oktoobrikuus tähistab enda 25. tööjuubeli täitumist loodus- ja terviseteaduste instituudi kodundusõppe teooria ja didaktika lektor Kristi Koppel.
Sul täitub oktoobris 25 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid?
Õppisin sel ajal Tallinna Pedagoogikaülikoolis käsitöö ja kodunduse õpetajaks ning asusin viimase kursuse alguses tööle keemia õppetooli laborandina. Sealt edasi töötasin tänases mõistes õppespetsialistina geoökoloogia õppetoolis ning kui tekkis võimalus asuda tööle õppejõuna, alustasin kodunduse valdkonna loengute ja praktikumide andmist esialgu assistendi, hiljem õpetajana käsitöö ja kodunduse õpetaja õppekaval. Seega olen olnud väga erinevatel ametikohtadel, millest viimased 15 aastat töötanud lektorina, keskendudes õppe- ja teadustööle kodunduse valdkonnas.
Nende aastate jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates Tallinna Ülikool muutunud?
Muutusi on nende aastate jooksul olnud mitmeid. Esmalt ülikooli nime muutus, mil õpetajakoolitusekesksest Tallinna Pedagoogikaülikoolist on saanud laiapõhjalisem Tallinna Ülikool.
Toimunud on erinevad struktuurireformid, mille käigus on muutunud struktuuriüksuste nimetused. Alustasin ülikoolis töötamist matemaatika-loodusteaduskonnas, vahepeal kuulusin kunstide instituudi koosseisu ja nüüd olen loodus- ja terviseteaduste instituudis.
Seoses struktuurireformide ja ülikooli kampuse arendamisega on muutused toimunud ka töökeskkonnas. Nende aastate jooksul olnud võimalus töötada erinevates õppehoones ja luua mitmeid kordi uut õppekeskkonda. Seoses Narva maantee kampuse hoovis asunud Tööõpetuse maja lammutamisega, seadsime end 2010/2011 õppeaastal sisse Tondi õppehoonesse, kust mõne aasta pärast kolisime Räägu õppehoonesse. Eelmisel aastal jõudsime ringiga tagasi Narva maantee kampusesse, kus Mare õppehoones olen oma kodunduse kolleegidega osalenud uue õppekeskkonna, Teadusköögi, väljaarendamises.
Kui leida kolimistest mõni positiivne külg, siis on see kindlasti seotud järjepideva õppekeskkonna arendamisega ja erinevate kolleegide tundmaõppimisega näiteks ühiste sportimistegevuste kaudu Räägu õppehoones töötamise ajal.
Lisaks on muutused toimunud ka õppekavades, olen oma valdkonnas osalenud aineõpetajate integreeritud õppekava lahutamises 3 + 2 süsteemile vastavaks, mis tänasel päeval tundub nii tavapärane. Ülikoolis õppijad on muutunud teadlikkumaks ning üha enam jõuab meie eriala juurde nö karjääripöörajad, kes näevad õpetajaks õppimises võimalust enese- ja tööalaseks arenguks.
Mis on aastate jooksul olnud Sinu karjääri teel suurimad väljakutsed?
Väljakutsed on kindlasti ajas muutuvad. Mäletan, et algusaastatel, olles noor ja algaja õppejõud oli väljakutseks õppejõuks olemine – kõik oli uudne ja põnev, see innustas katsetama ja midagi uut looma, õppimisele ja õpetamisele teisiti lähenema. Olen püüdnud seda avatust säilitada siiani oma töös ning vaadanud väljakutseid kui võimalust arenguks.
Ainealasest vaatest on suurimaks väljakutseks kodunduse valdkonnas laiema arusaama avamine, et see ei ole ainult toidu valmistamine. Kodundusel on palju erinevaid tahke, mis paraku on varju jäänud.
Aga suurimad õnnestumised?
Õnnestumisi võib nimetada mitmest vaatest – õppejõuna on õnnestumiseks kindlasti tunnustuse saamine üliõpilastelt, teadlasena on tunnustuse märgiks kodunduse valdkonnas ilmunud artikkel või märkamine. Hetkel on suurt rõõmu pakkunud kolleegidega Teadusköögi arendamine.
Millistest kogemustest oled kõige enam õppinud?
Neist kogemustest, mis on aidanud mõista keskkonda ja inimesi minu ümber. Tänu saadud kogemustele olen see kes täna olen, olles avatud uutele ideedele, valmis kohanema ja arenema erinevates olukordades oma töö raames nii õppejõu kui ka teadlasena.
Mis on möödunud aastatest Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?
On väga keeruline leida seda üht ja ainust eredat mälestust. Eelkõige meenuvad erinevad inimesed, nii kolleegid kui ka üliõpilased, kellega on peetud innustavaid vestluseid, võetud ette ühiseid väljasõite, osaletud erinevates projektides jm. Olen väga tänulik kõigi nende ühiste hetkede eest, olnud suur rõõm nende aastate jooksul kohtuda paljude põnevate inimestega.
Kuidas saavutad töö ja eraelu tasakaalu? Milliste tööväliste tegevustega endal sära silmis hoiad?
Tasakaalu hoidmiseks on vajalik võtta aega iseendale, kuid seda on vahel lihtsam öelda kui teha. Püüan piirata väljaspool tööaega arvutiga töötamist, vabal ajal leian võimalusi liikumiseks looduses, samuti kasutan ülikooli spordiklubi võimalusi ja mängin aeg-ajalt kolleegidega võrkpalli. Mulle meeldib veeta aega oma laste ja sõpradega, nautida erinevaid kultuurisündmusi ja head toitu. Minu jaoks päästab päeva kindlasti tükike tumedat šokolaadi.