Minutiloeng: kuidas toetav suhtlus eluiga pikendada aitab?
Koroonapandeemia ajal peeti teineteisega suhtlemist suisa ohtlikuks. Uuringud viitavad samas, et piisav emotsionaalne tugi ja suuremad sotsiaalvõrgustikud aitavad vanemas eas isegi eluiga pikendada, märgib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abuladze ühe minuti loengus.
Head tervist mõistame tavaliselt tugeva füüsise ja tervisehädade puudumisena. Suhtlemise tähtsus tervises on veel märkamatuks jäänud. Uurimused aga näitavad, et suurem sotsiaalne võrgustik on seotud pikema eluga, ja seda eriti kesk- ja vanemaealistel naistel. Näiteks Eesti naised, kellel on vähemalt kolme eri tüüpi arutelukaaslast võivad elada pea paar aastat kauem kui väiksemate ja samalaadsete võrgustikega eakaaslased.
Lähedaste inimestega olulistel teemadel rääkimine on seega kui vitamiin, mis tagab organismi vastupanuvõime raskete hetkedega toimetulemisel. Aktiivne kuulamine ja hinnanguvaba suhtumine aitab vahetada teavet, hoida kuulumistunnet ja maandada stressi.
Kuigi emotsionaalne tugi pikendab elu mõnevõrra, siis tekitab kasvav eluiga üha enam vajaduse hoole järele. Hoole- ja tundetöö õiglasem jaotus ning tundetaibu oskuste omandamine ennetab sellise töö tegijate läbipõlemist. Sest saame teisi toetada eelkõige siis, kui tunneme end ise piisavalt kindlalt ja tervelt.