Doktoritöö uuris väljasurnud tartu keele ajalugu ja selle tähtsust
Täna kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Szilárd Tibor Tóth doktoritööd, milles uuris tartu keele ajalugu ning keskendus selle tekkimisele ja väljasuremisele. Väitekiri on esimene teaduslik uurimistöö tartu keele ajaloost.
Tartu (kirja)keel oli Lõuna-Eesti aladel kasutusel alates 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni peamiselt kirikliku kirjakeelena, mis hakkas 19. sajandil hääbuma.
Tóth vaatleb oma väitekirjas tartu keele sündi ja surma ning püüab keelest välja sõeluda selles leiduvaid rahvakeele (murdekeele) elemente ning eristada neid keelekorralduse käigus tekkinud kirjakeele elementidest. Samuti kontseptualiseerib ta tartu keele lugu globaliseerumise nähtusena.
Eeskätt kirikliku tartu kirjakeele raamid ulatuvad väitekirja autori Szilárd Tibor Tóthi käsitluse järgi 17. sajandi keskpaigast kuni 1913. aastani. „Tartu keele väljasuremise aega määrates olen kontseptualiseerinud 1913. aasta õpiku „Kodolaste raamatˮ viimase tartukeelse raamatuna. Tartu keele tuum on vastavalt minu kontseptsioonile Wastne Testament (ilmunud aastatel 1686 - 1905), millele vastavalt olen tartu keele perioodid määranud,“ selgitab ta.
Kirikuõpetaja Johannes Gutslaff oli esimese lõunaeesti grammatika autor ja piiblitõlkija. Tóth toob välja, et Gutslaffi erinevates eestikeelsetes tekstides saab eristada kaht kirjaviisi süsteemi. Esiteks, oma grammatika kirjaviisi, mida iseloomustab diakriitikute (tähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks) kasutamine. Lisaks Vana Testamendi tõlke kirjaviisi, mille jaoks on tüüpiline pikendus-h rakendamine.
Tóth lisab veel, et ei nõustu tuntud keele- ja murdeuurija Hella Keema arvamusega, et Lõuna-Eestile omane vokaalharmoonia oli Gutslaffile võõras nähtus. Keeleteadlase ja TLÜ emeriitprofessori Mati Hindi järgi osutab doktoritöö autor Gutslaffi ortograafia fonoloogilisusele: järgsilbis ei tähistatud vokaali kvaliteeti nii täpselt kui rõhusilbis.
Tóth käsitleb tartu keele lugu ka oma aja globaliseerumise ilminguna. Autori sõnul on tartu keel sündinud tänu tolle aja üleilmastumisele. Mikroglobaliseerumine ilmnes tookord Euroopa suurtes piirkondades saksastumisena, makroglobaliseerumine aga antiikaja varemetel tekkinud kristliku Euroopa kultuuri levimisena.
TLÜ humanitaarteaduste instituudi doktorandi Szilárd Tibor Tóth väitekirja pealkiri on „Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) „Kodolaste raamatuni” (1913)“. Avalik kaitsmine toimus neljapäeval, 29. augustil. Väitekirja juhendajad on TLÜ professor Reili Argus ning Tartu Ülikooli professor Helle Metslang. Oponendid on Tartu Ülikooli dotsent Külli Habicht ning TLÜ emeriitdotsent Jüri Viikberg.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.