Doktoritöös selgus, et innovaatilise õppemeetodi juurutamine võib võtta õppeaasta või kauem aega
13. oktoobril kaitseb Janika Leoste Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist doktoritööd teemal “Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates – õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide” ("Adopting and Sustaining Technological Innovations in Teachers’ Classroom Practices – The Case of Integrating Educational Robots into Math Classes“).
Doktoritöö raames läbi viidud rakendusuuringutesse oli 4 aasta jooksul kaasatud 189 Eesti õpetajat ja haridustehnoloogi 67 koolist ning üle 2000 õpilase. Töö tulemusena valminud TELIP (Technology Enhanced Learning Innovation Process) mudel kirjeldab uue tehnoloogilise õppemeetodi kasutuselevõttu õpetajate poolt kolmeastmelise juurutamisprotsessina (Awareness-Acceptance-Adoption – teadlikkus – nõustumine – omaksvõtt), kus ühelt astmelt teisele liikumiseks on vaja arvestada erinevate õppemeetodi jätkusuutlikkust toetavate teguritega. Mudeli koostamise aluseks olid nii maailma enamlevinud tehnoloogia omaksvõtu mudelid kui ka selles valdkonnas viimastel dekaadidel teostatud praktilised uuringud. Mudelit testiti uuringus osalenud 3. ja 6. klassi õpetajaga, kes olid kolme aasta jooksul lisanud robotite kasutamise matemaatikatundides oma õppemeetoditesse.
TELIP mudeli ja sarnaste lähenemisviiside kasutamine muutub aina aktuaalsemaks Euroopa Liidu rohepöördeks vajalike teabemahukate ja suhteliselt kallite õpimeetodite tõhusal ja jätksuutlikul juurutamisel. Leoste loodab, et töö aitab nii haridusteadlastel, poliitikutel kui ka koolijuhtidel vabaneda väärarusaamast, et innovaatilise õppemeetodi juurdumiseks õpetaja klassiruumipraktikasse piisab selle meetodi õpetajapoolsest kasutamisest. Õpetaja vajab oma õppemeetodite rikastamiseks kindlat selgust, et uudne lähenemine loob tõestatud lisaväärtuse nii õppeprotsessile tervikuna kui ka õppijate õpitulemustele ja heaolule. Ainus võimalus selle selguse loomiseks on uut võtet päriselus järele katsuda – protsess, mis võib võtta õppeaasta või enamgi. Tõsi, järeleproovimine võib õpetajal jõuda hoopis veendumusele, et uus meetod on etteantud kujul praktiliseks kasutamiseks ebasobiv. Riikliku hariduspoliitika seisukohast vajaliku uudse õpimeetodi juurutamisel tuleb seega arvesse võtta kindlaid meetodi jätkusuutlikkust toetavaid faktoreid, eriti meetodi omandamisega seonduvaid sotsiaalseid praktikaid. Õpetajapoolset meetodiga nõustumist ja selle omaksvõttu mõjutavaile faktoritele tuleb tähelepanu pöörata kindlates meetodi juurutamisprotsessi astmetes, et võimaldada õpetajal kiiremini ja valutumalt see oma õppetöösse põimida.
TELIP mudelit on kasutatud juba mitmes sel sügisel Tallinna Ülikooli osalusel Euroopa Horisondi taotlusvooru esitatavas innovatiivsete õpimeetodite jätkusuutliku rakendamisega seotud projektipakkumises.
Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets ning Tallinna Ülikooli professor Timo Tobias Ley. Oponendid on Tartu Ülikooli professor Margus Pedaste ning Helsingi Ülikooli dotsent Kalle Juuti.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
