Värske uuring toob välja Euroopa pingutused välistudengite meelitamisel ja hoidmisel

Kolmandatest riikidest pärit tudengite meelitamine siinsetesse kõrgkoolidesse ning välisvilistlaste Euroopas tööle rakendamine on üks ELi rändepoliitika prioriteete.

Uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli EMNi Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets selgitab, et tudengirände strateegiline olulisus Euroopa jaoks väljendub ka 2018. aasta kevadel vastu võetud tudengite direktiivis. See kiirendab elamisloa ja viisa taotluste läbivaatamist, laiendab üliõpilaste ning vilistlaste töötamise õigust ja lihtsustab tudengite ELi sisest mobiilsust.

Kolmandatest riikidest ELi õppima tulevate välistudengite arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. 2017. aastal olid populaarseimad sihtkohad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Kõige rohkem välistudengeid saabus Hiinast, USAst ja Indiast.

Eesti tudengiränne

Vaadates elamislubade andmist, oli Eestis tudengiränne töö- ja pererände järel mahult kolmandal kohal. 2017. aastal õppis Eesti kõrgkoolides 3 200 kolmandatest riikidest pärit välistudengit. Mobiilsete tudengite viis kõige populaarsemat lähteriiki olid Nigeeria (310), Venemaa (294), Ukraina (248), Gruusia (157) ja Türgi (154).

„Kui arvestada vene rahvusest, kuid Eesti residentidest tudengid välistudengite hulka, domineerisid 2017. aastal Eesti kõrgkoolide välisüliõpilaste seas ülekaalukalt selle grupi esindajad (856 tudengit),“ selgitab Pajumets.

Lisaks kolmandate riikide tudengitele õppis tunamullu Eestis 1 883 ELi kodanikku, kelle seas oli kõige enam soomlasi. Pajumetsa sõnul ei loeta värskes uuringus ELi inimesi välistudengiteks, sest fookus oli just nendel haritud noortel, kes on pärit kolmandatest riikidest ja lisanduvad ELi haridus- ja tööturule.

Kasvatavad majandust

Peaaegu pooltes EL liikmesriikides kuuluvad välistudengite meelitamine ja hoidmine rändepoliitiliste prioriteetide hulka. Pajumets ütleb, et kolmandate riikide tudengeid peetakse oluliseks investeeringuks tuleviku heaolusse, majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks aitab õpiränne ennetada töötajaskonna vähenemist ja tööjõupuudust, suurendab kvalifitseeritud töötjaskonda ning toetab liikmesriikide toimetulekut demograafiliste muutustega.

Kolmandate riikide tudengid toetavad liikmesriikide majandust ka juba õpingute ajal. Nende õppemaksud on üldiselt kõrgemad kui kohalikel või ELi kodanikel.

Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on Eestis siiski kõigile tasuta, iseasi, et välismaalased õpivad valdavalt ingliskeelsetel õppekavadel. Lisaks üürivad välistudengid elamispindu ning tarbivad Euroopas tooteid ja teenuseid. Kui nad õpingute ajal töötavad, on tegu ka maksumaksjatega.

Värskest uuringust tuleb välja, et kõige levinumad head tavad kolmandatest riikidest tudengite meelitamisel hõlmavad kõrghariduse välisturundust ja ingliskeelsete õppekavade pakkumist. „Euroopas õpingute alustamisel on väljakutseteks pahatihti viisa- ja elamisloataotluste pikk läbivaatamise aeg ja eluasemenappus. Tööturul väljaõppele vastava rakenduse leidmist võib aga raskendada välisvilistlaste ebapiisav kohaliku keele oskus,“ lisab Pajumets.

Eestis oli Politsei- ja piirivalveametil 2017. aastal samuti kokkupuude tudengirändekanali väärkasutusega. Osa Euroakadeemiasse immatrikuleeritud välismaalastest taotlesid Eesti elamisluba muul põhjusel (töötamine, Schengeni ruumi pääsemine) kui siin õppima asumine. Tänaseks on see juhtum lahendatud ning kõrgkoolide roll oma välistudengite eest vastutamisel on kasvanud.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.

Eestikeelne onepager.