Doktoritöö: muutused ühiskonnas seavad peakokaharidusele uusi nõudmisi
9. detsembril 12 kaitseb Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Anne Roosipõld doktoritööd „Professionaliseerumine ja õppimise muutused kaasaegses ühiskonnas peakoka ameti näitel“.
9. detsembril 12 kaitseb Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Anne Roosipõld doktoritööd „Professionaliseerumine ja õppimise muutused kaasaegses ühiskonnas peakoka ameti näitel“.
Roosipõllu lähenemine on uudne, sest varem on teemat uuritud kõrgharidust nõudvate ja ühiskonnas kõrge staatusega ametigruppide (juristid, arstid, õpetajad) seas, kokka aga seondatakse tavaliselt tööliskutsega.
Tööst selgub, et peakoka amet hõlmab märksa rohkem rolle ja pädevusi kui erialaõpe Eestis pakub. Kui üldsus hindab peakokki eelkõige toidu valmistajana, näitavad intervjuudel ja küsimustikel põhineva uuringu tulemused selle stereotüübi kitsust. Nii maailmas kui ka Eestis on peakokkade prestiiž oluliselt tõusnud ning tegevusvaldkond laienenud: nad kirjutavad ka kokaraamatuid, löövad kaasa TV-s, õpetavad kutsekoolides, juhivad restorane jne.
Doktoritööst nähtub, et kõige olulisemaks peavad Eesti tippkokad enda kui juhi rolli. Tähtsuselt järgnevad teeninduse, turunduse ja suhtlemisega seotud pädevused ning toidukultuuri kandja, arendaja ja tutvustaja rollid. Alles neljandana rõhutati peakokka kui toidu valmistajat. Eesti peakokad ei tähtsustanud uurimistööga seotud rollide tähtsust, kuigi välismaal, näiteks USA-s, on selgelt välja kujunenud peakokk-uurijad.
Üheaegne tegelemine toidu valmistamise ja juhtimisega tekitab peakokkadel raskusi professionaalse identiteedi leidmisel. Just juhtimise, mitte toidu valmistamisega seotud rollid loovad vajaduse kõrghariduse järele.
„Teadmised, mida tänapäeva peakokad oma töös vajavad, aga millest vajaka jääb, on seotud juhtimise, psühholoogia, toidu ajaloo ning tervisliku toitumisega. Eriti teravalt toodi esile oma nõrgad küljed finantsjuhtimises ja ettevõtluses,“ leiab Roosipõld.
Doktoritöö tarvis intervjueeritute seas leidus aga ka neid, kelle hinnangul on parimad õpetajad mitte koolid, vaid töötavad peakokad. Arvati, et kutsetunnistuse omamine võiks olla peakoka enda valik ning liigne standardiseerimine ei mõju loovusele hästi.
Anne Roosipõld pakub oma doktoritöös välja rea täiendusi õppekavadele. Kõige olulisemad on strateegiline ja finantsjuhtimine, mis annaksid õppijatele laiema maailmakäsitluse ning oskuse pikaajaliselt ja jätkusuutlikult tegevust planeerida ja konkurentsis püsida. Kuna kliendid väärtustavad toidust mõnikord enamgi suhtlemist personaliga, peaksid ka õppekavad sisaldama suhtlemise põhioskusi ja teenindusjuhtimist. Elukestvaks õppimiseks on vaja ka õppima õppimise ja õpitu reflekteerimise oskuse arendamist.
Doktoritöö „Professionaliseerumine ja õppimise muutused kaasaegses ühiskonnas peakoka ameti näitel“ tulemusi saab kasutada ka uue, kuuenda taseme kutsestandardi väljatöötamisel ning peakokki ühendavate erialaliitude töö tõhustamisel – peakokkade professionaliseerumist takistab Roosipõllu hinnangul ka ametiliitude nõrkus.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Krista Loogma, oponendid Tartu Ülikooli dotsent Heli Tooman ja Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Mike Franz Wahl. Töö avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikoolis 9. detsembril algusega 12.00 ruumis M-213 Uus-Sadama tn 5.
Doktoritööga saab tutvuda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
Täiendav info:
Ursula Haava
doktoriõppe spetsialist
E-post: ursula.haava@tlu.ee
Telefon: 640 9363