Doktoritöö võrdles saksa ja eesti keele sagedamaid värvingupartikleid

Esmaspäeval, 8. septembril doktoritööd kaitsev Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi doktorant Janika Kärk analüüsis saksa ja eesti keele sagedamaid värvingupartikleid.

„Värvingu- ehk modaalpartiklid on sõnad, mille tähendus ilmneb eelkõige suhtluse käigus, mis toimivad tekstiüleselt ja kannavad endas kõneleja-kirjutaja suhtumisi ja emotsioone ning konstrueerivad suhtlussituatsiooni,“ selgitas Kärk. „Värvingupartiklite abil väljendatakse oma kartusi ja ootusi ning püütakse kuulajat mõjutada, seega on neil oluline roll sotsiaalsete suhete loomisel. Näiteks kasutatakse partiklit kuulaja mõjutamiseks soovitud reaktsiooni suunas või etteheite, õigustuse või soovi intensiivistamiseks.“

Värvingupartiklite esinemine ja omadused on keeliti erinevad. Partiklirikaste keelte hulka kuuluvad näiteks saksa ja soome, aga ka eesti keel. Enamikule saksakeelsete partiklite doch, wohl, denn, gar, nun, ja ning wohl funktsioonidele leidub eesti keeles vastava semantilis-pragmaatilise funktsiooniga partikkel.

Uurimistöö põhieesmärgiks oli tuginedes saksakeelsele teoreetilisele teaduskirjandusele analüüsida, kas eesti keele partiklite süsteem sarnaneb saksa keele partiklite süsteemile ja ammutada uut informatsiooni eesti, võimalusel ka saksa keele partiklite kohta. „Seega on tegu eelkõige sissejuhatava kontrastiiivse uurimusega, mis võimaldab kaardistada mõningaid aspekte värvingupartiklite kasutamisel saksa ja eesti keeles,“ lisas doktorant.

Värvingupartiklite kasutamisel on mitu mõjutegurit. Eelkõige esinevad partiklid sundimatus, vabas ja mitteametlikus keelekasutuses. Partiklikasutust mõjutavad kõnelejate suhted ja ühiskondlikud konventsioonid, muuhulgas nende staatus nii ema- kui ka võõrkeeles, vastava tekstiliigi nõudmised, keelekasutajate isiklikud eelistused ning omavahelised suhted. Partiklite kasutamine võõrkeelest võib olla mõjutatud ka emakeele partiklite olemasolust, staatusest ja piirangutest nende kasutamisel.

Väitekirjaks koondatud artiklites tõdes Kärk, et eesti ja saksa keeles võib värvingupartiklite uurimisel tugineda sarnastele teoreetilistele lähtekohtadele.

Doktoritöö „Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs“ juhendaja on Tartu Ülikooli professor Helle Metslang. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.