Teated

Hariduse ja kasvatuse mõistete sisu ja staatus

3. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis mõttekoda, kus arutleti hariduse ja kasvatuse mõistete sisu üle.

Mõttekoda

Eesti Kultuuri Koja ja Eesti Akadeemilise Pedagoogikaseltsi eestvedamisel toimus 3. detsembril Tallinna Ülikoolis mõttekoda, kus arutleti kasvatuse ja hariduse mõistete muutunud sisu ning kasutusala üle. Nimelt on nii akadeemilistes kui ametkondlikes ringkondades nüüdseks valdavalt käibel hariduse-mõiste, kuigi veel hiljaaegu oli meil kasvatusteaduste instituut ja vastav teadusvaldkond on olemas ka praegu. Mis on sellise muutuse tinginud, mida see enesega kaasa toob ja veelgi võib tuua, sel teemal arutlesid 26 kokkutulnut, kelle seas oli haridusteaduste instituudi esindajaid ning inimesi mitmetest erinevatest kultuurivaldkondadest. 

Korraldajad lähtusid tõsiasjast, et kumbki mõiste on suure kultuurilise kandvusega ja nad kuuluvad rahvuse kollektiivsesse teadvusse, need olid olemas enne, kui tekkis vastav teadus. Ettekujutus, mida kõnelused mõisted tähendavad, on mingil kujul olemas iga eestlase teadvuses. Korraldajate huvi oli saada teada, kuidas tajutakse nende sisu ja staatust nimeste poolelt, kes otse valdkonda ei kuulu, ent kellel on süvendatud huvi mõistete ning nende taga oleva tegelikkuse vastu. 

Kokkutulnute seas olid kultuuriminister Tõnis Lukas, Toomas Kiho, Kärt Summatavet, Ly Seppel-Ehin, Maarja Vaino, Märt Treier, Rein Einasto, Pille Lill, Aivar Haller, Inger Kraav, Heie Treier jt. Instituudi poolelt tegid lühiettekanded mõisteajaloost ning mõistete praegusest seisust Airi Liimets, Maria Erss, Tiiu Kuurme. Kohal olid ka haridusterminoloogia komisjoni esindajad Helin Puksand ja Mari Kadakas.