Haridusteemalised mini-hackathonid - leiame koos lahendusi!

Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus (HIK) korraldab sel aastal haridusteemalisi mini-hackathone ehk ideemaratone - üritusi, mille eesmärgiks on leida uuenduslikke lahendusi, tooteid ja teenuseid haridusvaldkonnas.

21. veebruaril toimub haridusteemaline mini-hackathon Narvas ja 22. veebruaril Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Narva üritus toimub seekord inglise keeles, kuna oodatud on ka välistudengid ja rahvusvahelised külalised - üritus on aga avatud kõigile ja kolm tundi kestev üritus on lühike ja intensiivne. Haapsalu ideemaratonile on oodata umbes 100 Läänemaa koolinoort ja nende õpetajat. Sihtgrupiks on õpilased. 2. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis aga üritus, mis keskendub kaasava hariduse väljakutsetele lahenduste leidmisele.

Mis on hackathon?

Hackathoni formaadi on Eestis kuulsaks teinud Garage48, kuid tegelikult on see maailmas laialt levinud. Hackathoni põhimõte on lihtne: võrdlemisi lühikese aja jooksul töötavad meeskonnad välja mingi lahenduse või prototüübi. Hackathone iseloomustab nende intensiivsus, meeskonnatöö ja võistlusmoment. Kuigi hackathonide traditsioon on alguse saanud IT-valdkonnast, pole see arvutiteadlaste pärusmaaks jäänud. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on toimunud hackathone erinevates valdkondades - näiteks loomemajandus ja kunstivaldkond, inimkaubandus, ligipääsetavus, roheline majandus jms. Mõnikord on hackathonid aga piirkondlikud, nt 2016. a sügisel korraldatud Ida-Virumaa TeamLab. Haridusvaldkonnas võib näitena tuua SA Noored Kooli juba teist aastat korraldatud HaridusIDU.

HIKi mini-hackathonide raames töötatakse välja lahendusi mõnele probleemile, mida osalejad tajuvad haridusvaldkonnas. Tore, kui lahendusel on ka digi- või tehniline komponent, aga see pole siiski kõigi ürituste puhul esmatähtis.

Koostöö olulisus

Üritusi korraldatakse koos vabatahtlikega ja erinevate koostööpartneritega. “Meie jaoks on oluline teha koostööd ja kaasata haridusuuendusse erinevaid inimesi ning organisatsioone,” räägib HIKi partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik. “On teada, et mida erinevamad inimesed kokku tuua, seda innovaatilisemad on ka protsessi tulemused. Lisaks puudutab haridus ühel või teisel viisil meid kõiki, seega on olnud ka huvi väljastpoolt.”

Näiteks OÜ Koodimasin (Stuudium) on aktiivselt kaasa mõelnud juba suvest saati ja sügisel viidi koos HIKiga Pärnus Haridusfestivalil läbi töötuba. Võib öelda, et see oli 3-tunnise mini-hackathoni esimene katsetus. Haapsalus nõustavad meeskondi ettevõtjad, IT- ja haridusvaldkonna spetsialistid. Kohalikest partneritest löövad Narvas kaasa Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Haapsalu ürituse korraldamisel on juhtiva rolli võtnud Haapsalu Kutsehariduskeskus, JCI Haapsalu, SA Innovatsioonikeskus Innokas ja Läänemaa Arenduskeskus. Vabatahtlike hulgas on ka erinevate erialade tudengid, kes osalevad ürituste korraldamisel Tallinna Ülikooli uudse kursuse ELU raames.

Mis saab ideedest edasi?

“Esialgu suuname need ideed, millel on ettevõtluspotentsiaali erinevatesse inkubatsiooniprogrammidesse, nt STARTER või Õpiveskite programmi. Haridusvaldkond on aga lai ning olenevalt idee iseloomust võib see tähendada erinevat lähenemist. Mõni idee võib olla seadusandjale, mõni aga ülikooli õppekava uuendajatele suunatud jne. Mis edasi saab sõltub kindlasti idee autori huvist ideega edasi töötada. Kindlasti teeb HIK igast üritustest ja väljapakutud ideedest ülevaate ning püüab headele ideedele hoogu juurde anda.”

Lisainfo:

maarjah@tlu.ee