Ilmunud on oluline Dante-teemaline artiklikogumik

“I luoghi nostri: Dante’s natural and cultural spaces” (toim. Zygmunt G. Barański, Andreas Kablitz ja Ülar Ploom) näol on tegemist olulise panusega Dante Alighieri ja hiliskeskaegse kultuuri uuringutesse kõrgel rahvusvahelisel tasemel.

Artiklikogumik, mis tõukub 2013. aastal Tallinna Ülikoolis korraldatud interdistsiplinaarsest konverentsist, sisaldab kokku 11 valitud artiklit, mis keskenduvad eelkõige Dante ruumi käsitusele selle eri aspektides.

Theodore Cachey uurib Dante kosmoloogiat hisliskeskaegse kosmoloogia kontekstis, John C. Barnes esitab pretsiisse ülevaaate “Jumaliku komöödia” seostest ühe konkreetse kohaga (Casentino Toscanas); Eszter Draskóczy võrdleb Dante ja keskaegse juudi teispoolsuse käsitusi ja Ole Meyer esitab hüpoteesi muinasjutumaatriksist “Jumaliku komöödia” avalaulus.

Daniele Monticelli uurimisfookuses on hirmu fenomenoloogia, semiootika ja esteetika “Põrgus”. Antonio Sorella võrdleb islamistlikke ja kristlikke motiive ja nende tõlgendusvõimalusi “Põrgu” Malebolge lauludes ja kahe keskaegse Aadria mere äärse kiriku freskodel. Michelangelo Zaccarello loob pildi nn liturgilisest ruumist “Purgatooriumi” VIII laulus ja Pekka Kuusisto uurib Dante kujundite ja geomeetria seoseid kaasaegse relativistliku ruumiteaduse taustal.

Ülar Ploomi uurimus keskendub vabaduse probleemile selle ruumilises retoorikas eelkõige Dante “kuristiku” kujundi analüüsi põhjal, Maria Maślanka-Soro sondeerib paganliku mütoloogilise ruumi transformatsioonide tähendusi “Jumalikus komöödias” ja Zygmunt G. Barański esitab olulise korrektuuri üldlevinud arusaamadesse Dante intellektuaalsest kujunemisest.

Nagu kogumiku sissejuhatuses sedastatakse, on Dante ruumiretoorika ja “Jumaliku komöödia” poeetika sünkretistlik ja samas originaalne, mis võimaldab ja isegi nõuab kaht erinevat ja samas komplementaarset uurimismetoodikat: nii ajaloolis-filoloogilist taustauuringut kui kaasaegsetele teooriatele tuginevat tekstianalüüsi.

- Ülar Ploom