Institutsionaalse uurimistoetuse muudatused

15. märtsist 30. aprillini saab taodelda tänavusi institutsionaalseid uurimistoetusi. Koondtaotlus ja sellele lisatavad andmed esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kaudu.

15. märtsist 30. aprillini saab taodelda tänavusi institutsionaalseid uurimistoetusi. Koondtaotlus ja sellele lisatavad andmed esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kaudu.

Taotluste hindamist korraldab Eesti Teadusagentuur ning taotlusi hindab ETAG-i hindamisnõukogu, kes moodustab hindamiseks valdkondlikud ekspertkomisjonid. Ekspertkomisjonid lähtuvad oma töös ekspertide hinnangutest, valdavalt kaasatakse taotluste hindamisse väliseksperte. Iga uurimisteema taotlust hindab vähemalt kaks eksperti.

Peamised uuendused

Käesolevast aastast alates on asutustel võimalus lähtuvalt asutuse strateegilistest eesmärkidest näidata koontaotluses ära kõige olulisemad uurimisteema taotlused. Kõige olulisematele uurimisteemadele taotletava toetuse kogusumma võib olla kuni 30% 2013. aastal lõppevate taotleja sihtfinantseeritavate uurimisteemade summast või väikseima lõppeva sihtfinantseeritava teema maht.

Selliste, asutuse poolt strateegiliselt olulisteks teemadeks nimetatud teemade jaoks toob see kaasa automaatselt kahe punkti lisandumise teema olulisuse hindamisel. Nii võivad asutusele strateegiliselt olulised uurimisteema taotlused koguda hindamisel maksimaalselt 20, kõik teised uurimisteema taotlused aga kuni 18 punkti.

Teema olulisus on üheks neljast hindamiskriteeriumist. Uurimisteema taotluse puhul hinnatakse veel uurimisteema teaduslikku põhjendustt, teaduslikku meeskonda ja teema täitmiseks vajaliku taristu olemasolu ja seisundit. Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustab uurimisteemade taotluste valdkondlikud pingeread, mille aluseks on taotlustele antud lõpphinded.

Hindamisnõukogu fikseerib valdkondliku rahastuse proportsioonid ja võimaliku valdkondadevahelise ümberjaotuse suuruse enne kui hindamisnõukogu oma lõpliku hinnangu annab.

Teiseks oluliseks muudatuseks algavas taotlusvoorus on see, et teadusasutusele tagatakse sihtfinantseeritavate teadusteemade ja institutsionaalsete uurimistoetuste rahastamine vähemalt 85% ulatuses eelmise aasta mahust. Käesoleval aastal esitatakse uurimistoetuse taotlusi 2014. aastaks ning võrdlusaastaks on 2013. aasta.

Uurimisteema juhiks võib olla doktorikraadi või sellele vastav välisriigi kvalifikatsiooniga isik, kes on valdkonnas tunnustatud teadlane ja kes töötab uurimisteema täitmise ajal vähemalt 0,5 tööajaga uurimistoetust taotlevas teadus- ja arendusasutuses. Lisaks uurimisteema juhile näidatakse taotluses kuni viis uurimisteema täitmisel osalevat põhitäitjat, kelle kvalifikatsiooni arvestatakse taotluse hindamisel.

Uurimisteema taotluses saab teha ettepaneku teiste institutsionaalsete uurimisteemade või sihtfinantseeritavate teadusteemade liitmiseks ja lõpetamise tõttu vabanevate ressursside, suunamiseks uurimisteemasse. Erinevalt eelmise aasta taotlusvoorust 2013. aastal ETF grante taotletavate uurimisteemadega liita ei saa.

Otsused septembri lõpul

Uurimisteema eelarve koostamise kohta on Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel juhend, mis näitab ära personalikulu arvestuslikud määrad ning teema täitmise teiste otseste kulude suuruse arvutamise põhimõtted. Personalikulud peaksid moodustama eksperimentaalsetel teadusteemadel vähemalt 60% ja mitte-eksperimentaalsetel teemadel vähemalt 80% otsestest kuludest.

Hindamisnõukogu teeb esialgsed otsused uurimistoetuste määramiseks septembri lõpus ning saadab need seejärel asutustele tutvumiseks ja tagasisideks. Lõpliku otsuse institutsionaalse uurimistoetuse rahastatavate teemade kohta kinnitab haridus- ja teadusminister eeldatavasti 2014. aasta riigieelarve kinnitamise järel.

Täiendav informatsioon institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise kohta, hindamisjuhendid ja eelarve koostamise põhimõtted on kättesaadavad siit.

Autor: Liina Raju, Eesti Teadusagentuur

On veel arenguruumi

Kommenteerib teadusprorektor Katrin Niglas:

IUT määruse muudatuste tegemise protsess on ülikoolide poolt vaadatuna olnud problemaatiline eelkõige menetlusprotsessi ajalise venimise tõttu ning arvestades asjaolu, et IUT taotluste hindamisjuhend ning eelarve koostamise põhimõtted esitati alles peale IUT määruse muudatuste kooskõlastusringi. Oleme muudatuste tegemise protsessis aktiivselt osalenud ning mitmed meie muudatusettepanekud ka kajastuvad muudetud määruses.

Samas tuleb nentida, et olulisemates sisulistes küsimustes pole meie ettepanekud realiseerunud. Näiteks tundub taotlejatele õiguse andmine määratleda oma taotlusvooru olulisemad teemad esmapilgul väga taotlejakeskse lähenemisena, kuid nimekirja mahule sätestatud piirang tekitab olukorra, kus Tallinna Ülikool saab sel aastal määratleda olulisena vaid ühe uurimisteema kõigist esitatavatest ja sellelegi teemale kehtib eelarve osas oluline kitsendus.

Ka rahastuse tagamine 85% mahus pole reaalsuses nii ilus kui paistab, sest arvestatakse mitte vastaval aastal vabanevaid vahendeid vaid SF ja IUT vahendite kogusummat ning selle vähenemine 15% võrra oleks ülikoolile väga must stsenaarium.

Vaatamata murelikele nootidele minu eelnevas kommentaaris on teaduskomisjon IUT temaatikal pidevalt kätte pulsil hoidnud ning uurimisteemade taotlejad Tallinna Ülikoolis on teinud tublit tööd teeamde ettevalmistamisel.  Täna ETIS süsteemis avatavas taotlusvormis alustame 10 uurimisteemaga. Lõpliku nimekirja kinnitab teaduskomisjon 29. aprillil vahetult enne esitamistähtaega. IUT taotluse koostamist koordineerib ja nõustab ülikoolis Kristel Toom teadusosakonnast.