Kaasava hariduse mõttetalgud II - kokkuvõte

2. märtsil 2017 korraldas haridusinnovatsiooni keskus järjekordsed mõttetalgud kaasava hariduse teemal. 18. novembril tegime arutelu lahti maailmakohviku stiilis üritusega, mille eesmärk oli kaardistada kaasava haridusega seotud väljakutseid ning tähendusi. Seekordne üritus keskendus peamiselt konkreetsete lahenduste otsimisele ning valideerimisele.

Ürituse avasid Tiina Kivirand (Haridus- ja teadusministeerium) ja Epp Kallaste (Centar) ülevaatega äsja ilmunud haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse uuringust. Tiina Kiviranna sõnul ei olnud uuringus midagi väga üllatavat: “palju oli meile juba teada ning hea oli saada kahtlustele kinnitust ja selgitust,” rääkis Kivirand.

Näiteks on teada, et HEV-laste osakaal on jäänud aastate jooksul enam-vähem samaks, kuid seda märgatakse rohkem. Huvitav on asjaolu, et olulisi erinevusi esineb maakondade vahel, koduse keele ja poiste ning tüdrukute vahel. Näiteks eesti koduse keele puhul on hariduslik erivajadus sagedasem (21,8%). Samuti esineb hariduslikku erivajadust rohkem poistel (27,5%) kui tüdrukutel (16,6%). Mõned olulised erinevused esinesid ka lastevanemate, õpetajate, koolijuhtide ning Rajaleidja spetsialistide hoiakutes ja arvamustes.

Samuti on näha selge trend, et kuigi n-ö erivajadusega lapsi kaasatakse tavakoolidesse, siis suurenenud on eriklassides õppivate laste osakaal. 70% õpetajate hinnangul, kellel oli kogemusi õpilase liikumisega tavaklassist eriklassi, võinuks õpilane jätkata õppimist tavaklassis, kui talle oleks võimaldatud täiendavaid tugimeetmeid. Peamiselt oleks õpilased vajanud täiendavaid selgitusi või abiõpetaja tuge. Ürituse arutelul rõhutati aga ka muutuste olulisust õppekorralduses ja õppemetoodikas - rohkem diferentseerimist ja paindlikkust, ning lisaks ruumi loovat kasutamist!

Arutelu tekitas kas küsimus, kas on vaja erivajadusega õpilasi sildistada nii nagu teeme seda praegu. Tiina Kiviranna sõnul peame arvestama, et mingil hetkel koolitee jooksul on kõigil õpilastel tuge vaja ning ametlikku asjaajamisse võiks pigem märkida vaid selle, millist tuge õpilasel vaja on vs. tema “diagnoos”.

Esitluste ja arutelu täispikka videosalvestust saab järgi vaadata ja kuulata siit. Fotod siin.

Pärastlõunases osas oli osalejatel võimalik esitada konkreetseid ideid hariduse kaasavamaks muutmiseks. Seejärel moodustati grupid ning umbes 1,5h jooksul arendati idee edasi arendada tegevusplaaniks. Gruppe toetasid mentorid: Heli Aomets, Joel Limberg ja Valev Mägi. Üritus lõppes ideekavandite esitlemise ja tagasisidestamisega.

Pakutud lahendusi ja ideid

Toimiva tugisüsteemi loomine lasteaias kõikide laste kaasamiseks

Meeskond: Kadri Pohlak, Anni Mäots, Pärje Ülavere, Katarina Kimsen, Toomas Torb

Probleem: Hetkel puudub mitmes lasteaias toimiv tugisüsteem, kuid samas leidub ka häid näiteid asutustest, kus selle nimel olulisi pingutusi tehtud. Kuidas levitada arusaama vajadusest sellise tugisüsteemi järgi? Kuidas toetada lasteaedu süsteemi loomisel?

Lahendus: Meeskond kirjeldas, milline võiks olla tugisüsteem lasteaias: oluline on kõigi spetsialistide omavaheline koostöö (ümarlauad, info liikumine, lapsevanema kaasamine). Lasteaiarühmades oleks tähtsal kohal individuaalne lähenemine (suhtarv peab paigas olema). Teadvustatakse probleeme, aga nähakse ka positiivset. Oluline on näha tervikut ja jagada kogemust - kogu süsteem peaks infot jagama. “Kuidas levitada mudelit?” küsimusele jäid seekord vastused lahtiseks. Mõttena pakuti heade näidete jagamist. Meeskond ootab edasisi ideid ja kaasamõtlejaid.

Digikursuse “Kuidas toetada erivajadusega tudengit” loomine ülikooli õppejõududele

Meeskond: Maarja Jõgioja, Hettel Sõrmus, Anne Kõiv

Probleem: Õppematerjal ei ole ülikoolis alati kättesaadav või on ebasobiv erivajadustega õppijale. Samuti on probleeme õppekorralduses - mõnikord ruum ei sobi jms. Õppejõudude teadlikkus erivajadusega tudengi toetamisest on puudulik.

Lahendus: Luua digitaalne manuaal, mis annab soovitusi erinevate erivajadustega õppijate õpetamisel. Materjalide sisaldavad erinevaid näpunäiteid, nt mida tähele panna erivajadustega õpilase puhul - millal jagada materjal, millal teha pause, ligipääs ruumi jne.  Video ja elavad näited õppematerjalid kinnistavad infot paremini. Spetsialistid on meeskonnal olemas, vaja on leida veel rahastus.

Jutupulga ja vestlusringi metoodika koolidesse

Meeskond: Priidu, Mati, Regina, Kadri, Ott, Eliise

Probleem: Lapsed ei saa rääkida välja seda, mida nad tunnevad; ei saa avaldada oma arvamust; ei julgeta rääkida rahva ees, üksteist ei tunta. Kuidas muuta laste olemist koolis mugavamaks?

Lahendus: Võimaldada lastele ruum, kus saab olla vaikuses ning tulla kärast välja ja laadida patareisid. Selle ruumi/oaasi saavad lapsed ise luua ja kujundada, ja seal toimuksid vestlusringid jutupulgaga. Miks jutupulga ideed on vaja? See annab võimaluse tulla kokku, rääkida, kõigiga tuttavaks saada (tänu sellele vähem kiusamist) võimalus olla ära kuulatud. Hirmu kaotamine on oluline. Järgmiseks sammuks oleks teha film, mida kinkida koolidele ning sellega koos teha tutvustavaid filmiõhtuid, koolituste seeria ja pop-up üritused. Üks mõte on leida pilootkool (kas klass või terve kool), kus meetodit kasutada.

Õpetajate koostöö korraldamine kooli sees seoses erivajadustega õpilastega

Meeskond: Tiia Lister, Margus Saks, Kristi Sui, Anna-Kristiina Kuus, Jana Kadastik

Probleem: Õpetajad tunnevad ennast teatud olukordades üksi ja ebakompetentsena, nad on hädas, sest neil puudub oskusteave konkreetses olukorras (HEV õpilasega) tegutsemiseks. Õpetajate omavaheline koostöö on hädavajalik, kuid selleks pole aega või puuduvad süsteemid.

Lahendus: Selle asemel, et vastutus anda ära “spetsialistile”, aitame õpetajaid - loome koolides vajadus- ja mudelipõhised koostöörühmad, kus on rollid ja vastutus jagatud. Lahendused on tegelikult olemas, vaja on veel IT-platvormi, kus info näiteks selle kohta, kuidas planeerida aega jne. Tööriistakast oleks pilvepõhine ja kättesaadav kõikidele koolidele.