Kontorikeskkondade uuring: avatud kontor pärsib eestlaste töövõimekust
Avatud kontor võimaldab kuni 40% ruumi kokkuhoidu sama arvu inimeste pealt. Avatud planeeringust loodavad tööandjad ka suuremat inimestevahelist suhtlust. Ent kui viie aasta eest hakati Eestis avatud kontoritele üle minema, märgati ühtlasi, et inimeste töövõime hakkas hoopis langema. „Sellises keskkonnas on rohkem segajaid, kõrgem stressitase, väiksem kontroll keskkonna üle ja vähem privaatsust kui traditsioonilise planeeringuga kontorites. Seetõttu suhtuvadki töötajad avatud planeeringuga kontoritesse pigem negatiivselt. Avatud töökeskkonna müra võib tekitada stressi ja olla demotiveeriv,” selgitab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi õppejõud Kadi Liik.
Avatud kontor võimaldab kuni 40% ruumi kokkuhoidu sama arvu inimeste pealt. Avatud planeeringust loodavad tööandjad ka suuremat inimestevahelist suhtlust. Ent kui viie aasta eest hakati Eestis avatud kontoritele üle minema, märgati ühtlasi, et inimeste töövõime hakkas hoopis langema. „Sellises keskkonnas on rohkem segajaid, kõrgem stressitase, väiksem kontroll keskkonna üle ja vähem privaatsust kui traditsioonilise planeeringuga kontorites. Seetõttu suhtuvadki töötajad avatud planeeringuga kontoritesse pigem negatiivselt. Avatud töökeskkonna müra võib tekitada stressi ja olla demotiveeriv,” selgitab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi õppejõud Kadi Liik.
2013.a varakevadel tegi instituut kontorikeskkondade uurimisprojekti. Rohkem kui tuhande töötaja küsitlemisel selgus, et traditsioonilises kontoris suudavad nad olla tulemuslikumad kui avatud planeeringuga kontoris. Mida keerukamaid ülesandeid inimesed täidavad, seda rohkem soovivad nad omaette töötada. „Uuringud on näidanud, et mittesobivas töökeskkonnas võib töötajate aeg ja energia kuluda töö tegemise asemel hoopis keskkonnatingimustega toimetulekule,” ütleb Liik. Ka on rahulolematus kontorikeskkonnaga ja töölt lahkumise valmidus omavahel tugevalt seotud.
„Need, kes on oma töökeskkonnaga rohkem rahul, on enamasti organisatsioonile pühendunumad ja lojaalsemad,” ütleb Liik. Traditsioonilises kontoris töötavad inimesed olid võrreldes avatud kontori inimestega oma töökeskkonnaga rohkem rahul, nad olid sellesse rohkem kiindunud, tunnetasid suuremat kontrolli ja ka töötamist segavaid tegureid oli nende hinnangul vähem.
Avatud planeeringuga kontori töötajatele on omane suurem pingestatus. Töötajaid häirib vähene võimalus oma töökeskkonda kontrollida ja vähene keskendumise võimalus. Igasuguste segajate suurem tase tööruumis nõuab lisapingutust, et tööle kontsentreeruda, samuti vähendab teiste pidev juuresolek privaatsust ja tulemuseks on suurem stressitase.
Enamik inimesi eelistaks töötada pigem üksinda kui koos teistega, samal ajal on oluline, et ei tekiks üksildustunnet ning vajadusel ja soovi korral oleks teised kergesti kättesaadavad (st oleks olemas ühised tööpaigad, kus kohtuda).
Avatud planeering, mis ühest küljest võib olla kommunikatsiooni kiirendaja, võib teisest küljest just vähesema privaatsuse pärast vähendada infovahetust delikaatsematel teemadel.
Kontorikeskkondade uurimisprojekti kahes küsitluses osales kokku 1194 kontoritöötajat, sh 58% traditsioonilise ja 42% avatud planeeringuga kontoritest, ütleb Kadi Liik.
Artikkel on lühendatud Kaire Talviste 29. oktoobri 2013 Eesti Päevalehes ilmunud artiklist. Täispikka artiklit loe siit