Marek Tamm: “Eesti suurim vara on teadmised ja ideed”
Detsembri alguses valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu akadeemia asepresidendiks ja juhatuse liikmeks TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professori, akadeemik Marek Tamme. Milline on akadeemia asepresidendi roll, millised võimalused ja vastutuse see endaga kaasa toob ning mis suunas akadeemia järgnevatel aastatel kõige rohkem vaatab, arutlesime värske asepresidendiga.
Alustuseks ikkagi veel kord õnnesoovid asepresidendi ametikoha puhul! Mida sellele ametikohale valimine sinu jaoks tähendab, millisena seda rolli enda jaoks näed?
Tänan! Nagu iga valimine, näitab seegi esmajoones kollegiaalset usaldust. Teaduste Akadeemias on traditsioon, et esmalt valib üldkogu akadeemiale presidendi ja seejärel teeb president ettepaneku kahe asepresidendi ning peasekretäri valimiseks, mille üldkogu peab siis heaks kiitma või tagasi lükkama. Nii et sisuliselt tähendab see töö uue presidendi Mart Saarma meeskonnas tegutsemist ja akadeemia järgmise viie aasta arengusse panustamist.
Millised ülesanded või eesmärgid on Teaduste Akadeemia asepresidendi töölaual? Kui palju on seal etteantut ja kui palju võimalusi ise oma rolli ja tegemisi kujundada?
Asepresidentide tööülesanded kinnitati just viimatisel Teaduste Akadeemia juhatuse koosolekul ja selle otsuse põhjal kuuluvad minu peamiste ülesannete hulka akadeemia juhatuse esindamine töös akadeemia osakondadega, akadeemia esindamine Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse juures, akadeemia esindamine Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse juures, uurija-professori konkursikomisjoni töös osalemine ja planeeritava teaduse ja kõrghariduse strateegia komisjoni juhtimine. Kuid selline nimekiri on siiski tinglik, sest Mart Saarma juhtimislaad on meeskonna-keskne ja seega tuleb vastavalt vajadusele panustada mitmesse teisegi töölõiku.
Uus juhatus on nüüdseks ametis olnud napid kaks kuud. Kui palju oled jõudnud uues koosseisus juba kohtuda, ühiseid samme astuda, lähemaid ja kaugemaid eesmärke seada?
Uus juhatus on koos käinud paar korda ja peamised teemad on läbi arutatud. Vastne president on ambitsioonikate mõtetega ja eesmärgid on seega mastaapsed. Need hõlmavad teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastuse hüppelist kasvu, uue erakapitalil põhineva teadusfondi loomist, Riigikogu õhtuste istungite algatamist ühiskonnale olulistel teemadel, Vabariigi Presidendi kantseleiga koostöös uue arutelufoorumi ellu kutsumist, mitme uue akadeemia komisjoni loomist jne.
Oma töö esimestel nädalatel on akadeemia uus juhtkond või ka president üksi jõudnud kohtuda pea kõigi Vabariigi Valitsuse liikmetega, sh kahel korral peaministriga, niisamuti mitme riigikogu fraktsiooni, riigikogu juhataja ja vabariigi presidendiga. Nende kohtumiste põhjal julgen loota, et paljud kavandatud algatused võiksid saada sel või järgmisel aastal tegelikkuseks.
Akadeemia uus president Mart Saarma tõi detsembrikuisel juhatuse valimisel välja, et “akadeemia peaks eelseisva viie aasta jooksul eriti panustama teaduse kvaliteedi tõstmisele ja suurendama oma osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel”. „Akadeemia peaks olema palju aktiivsem ja nähtavam riigi teadus- ja arenduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning otsima uusi võimalusi teaduse ja arendustegevuse rahastamiseks,“ sõnas ta. Kuivõrd ühtib see sinu nägemusega akadeemia rollist?
Akadeemia on Eesti teadlaste esindusorgan ja sellisena on tema peamine missioon seista teadlaste ja teaduse eest Eesti ühiskonnas. Mart Saarma keskne sõnum on tõesti see, et teadlased peaksid olema ühiskonnas senisest märksa enam esil ja nende tegevus ei peaks piirduma üksnes akadeemilise maailmaga, vaid ulatuma palju enam ka ettevõtlusesse ja riigijuhtimisse. Neid seisukohti saan vaid toetada, sest on selge, et Eesti suurim vara on teadmised ja ideed, ennekõike nende toel on väikeriigil lootust sadulas püsida. Mõistagi ei tähenda suurem tähelepanu rakendusteadustele ja innovatsioonile aga seda, et tähelepanu alt jäävad välja alusteadused – need kolm moodustavad ühe lahutamatu terviku.
Akadeemia on oma missioonina sõnastanud “kogu oma liikmeskonna hoole ja vastutuse ning intellektuaalse jõuga aidata kaasa teadmistepõhise ühiskonna loomisele ja edendamisele Eestis”. See haakub nii TLÜ missiooni kui mitmete meie arengukava fookustega. Kas ja kuidas saaksime selles osas olla koostöisemad, teineteist toetada ja läbi selle ka suuremat edu saavutada?
Kuigi pea kõik Teaduste Akadeemia liikmed töötavad ülikoolides, siis tuleb tunnistada, et akadeemia ja ülikoolide koostöö võiks olla senisest tihedam. Esimese sammuna kohtus akadeemia uus juhtkond paari nädala eest Rektorite Nõukoguga, et arutada ühiseid eesmärke ja tegevusi. Leppisime kokku, et see kohtumine ei jää viimaseks, sest koostöö akadeemia ja ülikoolide vahel on kindlasti kasulik mõlemale, eriti praeguses olukorras, kus on kriitilise tähtsusega tagada ülikoolide kestlik rahastamine ja uued investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Ühtlasi loodan tõepoolest, et süvenevad ka sidemed konkreetselt TLÜ ja akadeemia vahel, on väga vaja, et akadeemikute ridadesse kuuluks rohkem TLÜ teadlasi.
Viieaastane ametiaeg on ühest küljest üsna napp, et ellu viia suuri muudatusi, teisalt piisavalt pikk, et seada kindel siht ja väiksemaid võite võtta. Mis võiksid olla need saavutused või muudatused, mida teaduste akadeemia on suutnud viie aasta pärast ellu viia? Mida loodad ise selle ajaga ära teha?
Isiklikus plaanis loodan ma selles uues ametis ennekõike palju õppida, ja et võimalused on selleks head, näitavad ka esimesed üsna tihedad töönädalad. Kuid nagu ma alguses ütlesin, siis uue presidendi plaanid on suured ja kui õnnestub aidata neist mõnelgi teostuda, siis oleksin oma tööga rahul. Ühelt poolt on väga oluline, et suudaksime ühiskonnas kokku leppida, et kõrgharidusse ja teadusesse investeerimine on Eesti kõige parem võimalus uueks arenguhüppeks, teiselt poolt ei ole vähem tähtis see, et kuulaksime meie kriisidest räsitud maailmas rohkem teadlaste ja õpetlaste häält.