In memoriam Toomas Liiv
20. detsembril lahkus luuletaja, kirjandusteadlane ja õppejõud ToomasLiiv (sündinud 30. 12. 1946).
Toomas Liiv oli kaasaegse eesti kirjanduse üks silmapaistvamaid
luuletajaid, omanäoline isiksus, kelle luule võlus 1970.-1980. aastate
lugejaid ja mõjutas tugevalt tänaste noorte poeetide põlvkonda.1971.
aastal ilmus eesti luuleklassikasse kuuluv „Närvitrükk“, milles
debüteerisid Joel Sang, Juhan Viiding, Toomas Liiv ja Johnny B. Isotamm.
Veel samal aastal avaldas Toomas Liiv kogu „Kurbus vikerkaarest“,
kümme aastat hiljem ilmus „Fragment“, aastal 2000 „Achtung“ ja
2003 koondkogu „Luuletused“. 2003. aastal sai Toomas Liiv Eesti
Kultuurkapitali kirjanduspreemia. Tema luule on võrreldav Kristjan Jaak
Petrsoni ja Heiti Talviku loominguga – napp, aga üle aegade kestvalt
mõjus.Samavõrd mõjus ja meeldejääv on Toomas Liivi töö õppejõu
ning kirjandusteadlasena. Tema isikupärased loengud on hästi meeles väga
paljudel Tallinna Ülikoolis õppinud filoloogidel. 1991. aastal, kui
rajati eesti kirjanduse õppetool, sai Toomas Liivist õppetooli professor.
Äsja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis tuli ka ideoloogilisest
painest vabanenud kirjandusteadusele anda uus sisu ja tase. Liivi uurimused
20. sajandi eesti novellist, Fridebert Tuglasest, Anton Hansen Tammsaarest,
Artur Alliksaarest, Paul-Eerik Rummost jt on alati naudinguga loetavad.
Tema kirjandusarvustused pakuvad ootamatuid vaatenurki, elegantset
sõnastust, teravmeelset huumorit ja irooniat.Viimased aastad ei olnud
Toomas Liivile kerged, tundlik loojahing ei mahtunud üha enam reeglistatud
maailma raamidesse.ma olen veel üsna noor meesmitte eriti tark ja
pruunidesilmadega ja kui ma lipsu ettepanen siis on mul lips eesaga kui ma
kingad ja sokid jalast ära võtan siis polema mitte paljajalu ometija
alati pean ma leidma kõrvad mismind kuulavad silmad mis mindvaatavad ja
suu mis kinni onkui mina räägin ja ma teanväga hästi et kõige
tähtsamon mäletada mäletada ja veelkord mäletada nii et sellest
mäletamisest kasvaksid valgedlilled haudade peale„Närvitrükk“
1971Toomas Liivi ärasaatmine on 29. detsembril kell 12.00 Kaarli kirikus
ja muldasängitamine kell 13.00 Rahumäe kalmistul. Tallinna Ülikooli
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
luuletajaid, omanäoline isiksus, kelle luule võlus 1970.-1980. aastate
lugejaid ja mõjutas tugevalt tänaste noorte poeetide põlvkonda.1971.
aastal ilmus eesti luuleklassikasse kuuluv „Närvitrükk“, milles
debüteerisid Joel Sang, Juhan Viiding, Toomas Liiv ja Johnny B. Isotamm.
Veel samal aastal avaldas Toomas Liiv kogu „Kurbus vikerkaarest“,
kümme aastat hiljem ilmus „Fragment“, aastal 2000 „Achtung“ ja
2003 koondkogu „Luuletused“. 2003. aastal sai Toomas Liiv Eesti
Kultuurkapitali kirjanduspreemia. Tema luule on võrreldav Kristjan Jaak
Petrsoni ja Heiti Talviku loominguga – napp, aga üle aegade kestvalt
mõjus.Samavõrd mõjus ja meeldejääv on Toomas Liivi töö õppejõu
ning kirjandusteadlasena. Tema isikupärased loengud on hästi meeles väga
paljudel Tallinna Ülikoolis õppinud filoloogidel. 1991. aastal, kui
rajati eesti kirjanduse õppetool, sai Toomas Liivist õppetooli professor.
Äsja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis tuli ka ideoloogilisest
painest vabanenud kirjandusteadusele anda uus sisu ja tase. Liivi uurimused
20. sajandi eesti novellist, Fridebert Tuglasest, Anton Hansen Tammsaarest,
Artur Alliksaarest, Paul-Eerik Rummost jt on alati naudinguga loetavad.
Tema kirjandusarvustused pakuvad ootamatuid vaatenurki, elegantset
sõnastust, teravmeelset huumorit ja irooniat.Viimased aastad ei olnud
Toomas Liivile kerged, tundlik loojahing ei mahtunud üha enam reeglistatud
maailma raamidesse.ma olen veel üsna noor meesmitte eriti tark ja
pruunidesilmadega ja kui ma lipsu ettepanen siis on mul lips eesaga kui ma
kingad ja sokid jalast ära võtan siis polema mitte paljajalu ometija
alati pean ma leidma kõrvad mismind kuulavad silmad mis mindvaatavad ja
suu mis kinni onkui mina räägin ja ma teanväga hästi et kõige
tähtsamon mäletada mäletada ja veelkord mäletada nii et sellest
mäletamisest kasvaksid valgedlilled haudade peale„Närvitrükk“
1971Toomas Liivi ärasaatmine on 29. detsembril kell 12.00 Kaarli kirikus
ja muldasängitamine kell 13.00 Rahumäe kalmistul. Tallinna Ülikooli
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut