Õpetajad õpivad kasutama teadus- ja avastuskeskuste võimalusi

Homme, neljapäeval, 18. septembril kell 12.00 avatakse Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29) kahepäevane seminar Eesti kontekstis haridusuuenduslikust õpetajakoolituse ainest, mis jagab õpetajatele teadmisi teadus- ja avastuskeskuste võimalustest ning kogemusõppe põhimõtetest.

Homme, neljapäeval, 18. septembril kell 12.00 avatakse Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29) kahepäevane seminar Eesti kontekstis haridusuuenduslikust õpetajakoolituse ainest, mis jagab õpetajatele teadmisi teadus- ja avastuskeskuste võimalustest ning kogemusõppe põhimõtetest.

Seminari 70 osaleja hulgas on õpetajad, õpetajakoolitajad, haridusametnikud, muusemite ja teaduskeskuste töötajad Eestist, Lätist ja Soomest. Kohal on ka projekti elluviijad nimetatud riikidest.

Seminari avavad Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar, Läti Rahvusliku Hariduskeskuse peaspetsialist Velga Kakse ning Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.

Seminari ajakava 

Uus õppeaine “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” stardib Tallinna Ülikooli õpetajakoolituses järgmisel kevadel. Ainet hakatakse õpetama ka Läti Ülikoolis. Õppeaine töötas välja Tallinna Ülikool koostöös Energia avastuskeskuse ning partneritega Läti Ülikoolist, Helsingi Ülikoolist ning Läti teaduskeskusest Z(in)oo. Tegemist on Soome Heureka teaduskeskuse ning Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse osakonna koostöös juba 15 aastat läbiviidud kursuse eeskujul loodud õppeainega.

"Tavalises koolitunnis toimub enamasti õpikust õppimine. Energia avastuskeskus arendab n-ö „käed külge“ näituste ja programmide kaudu kogemustest õppimise võimalusi Eestis. Tallinna Ülikoolis kevadest startiva õppeaine näol on tegemist esimese korraga, kui Eestis õpetatakse kogemusõppe abil õpetamist. Kogemusõppe tähtsust tunnustatakse järjest enam mitmel pool maailmas, sest uurimused on tõestanud, et kogemusest õpitu kinnistub paremini ning püsib kauem meeles kui pelgalt õpikust loetu. Seepärast on meil hea meel olla selles töös Tallinna Ülikooli partneriks ja uue kursuse toimumise platvormiks. Tegemist on Eesti kontekstis tõelise haridusuuendusega,“ ütles Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.

"Kuna Energia avastuskeskuse teemad on loodus- ja reaalteaduste kesksed, siis on kursus eelkõige suunatud loodusteaduste, füüsika- ja keemia- ning matemaatikaõpetajaks õppijatele, aga ka klassiõpetajatele. Täna on Eesti ülikoolide õpetajakoolitus tõsise probleemi eest, sest nimetatud valdkondade õpetajaks õppimine pole sugugi populaarne. Ülikool laiendab selle kursusega oma õpikeskkonda ülikoolist välja põnevasse avastuskeskuse keskkonda. Uute ja põnevate ainete lisamine õppekavva aitab ka loodus- ja reaalteaduste õpetajaks õppimist populariseerida,“ ütles Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Katrin Poom-Valickis.

Kursus “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” alustab Tallinna Ülikoolis valikainena.  Aine raames õpetatakse, kuidas kogemusõppe meetodeid õppetöös kasutada ning mida õpilastega avatud õpikeskkonnas teha. Kursuse praktilise töö osa ja seminarid toimuvad Energia avastuskeskuses. Kursuse raames töötavad tudengid välja tunnikavad, millest paremad pannakse kõigile tudengitele ja ka õpetajatele kasutamiseks välja kursuse internetikeskkonda.

Eesti ja Läti kontekstis on tegemist olulise haridusuuendusega: esmakordselt jagatakse õpetajatele erialateadmisi, kuidas teadus-ja avastuskeskuste võimalusi ning kogemusõppe põhimõtteid rakendades toetada õppimist ning arendada õpetamist.

Kursuse eksperdid on rõhutanud, et kogemusõppe rakendamine on oluline igal hariduse astmel ja igas koolitüübis.

Kursus töötati välja rahvusvahelise kootööprojekti „Teaching and learning in open, informal learning environment“ raames. Tallinna Ülikooli nõustasid uue aine loomisel Eesti õpetajatest ja hariduspraktikutest eksperdid. Sarnane kursus töötati samaaegselt välja Läti haridusekspertide poolt ka Läti Ülikoolile. Projekti üldeksperdiks oli Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse osakond eesotsas Prof. Hannu Salmiga ning koordinaatoriks Tallinna Ülikool. Projekti rahastas Nordplus Higher Education.