Pidulik lipuheiskamine: TLÜ Akadeemiline Raamatukogu tähistas remonditööde lõppu
Möödunud neljapäeval, 21. novembril TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ees trompetihelide saatel pidulikult heisatud ülikooli lipp tähistas raamatukoguhoone suurte remonditööde lõppu ja moodsa digiteerimiskeskuse ruumide valmimist.
Möödunud neljapäeval, 21. novembril TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ees trompetihelide saatel pidulikult heisatud ülikooli lipp tähistas raamatukoguhoone suurte remonditööde lõppu ja moodsa digiteerimiskeskuse ruumide valmimist.
Lipuheiskamisel kõnelesid ülikooli rektor Tiit Land, üliõpilaskonna juhatuse esimees Enelin Paas ja raamatukogu direktor Andres Kollist. Ülikooli lipu heiskasid tudengite nimel Enelin Paas ja üliõpilaskonna juhatuse aseesimees Raiko Puustusmaa. Trompetistid mängisid asjakohaselt “Gaudeamust” ning esmakordselt süüdati raamatukoguhoone uus välisvalgustus.
Raamatukogu renoveerimisega tõsteti oluliselt hoone energiaefektiivsust, kuid säilis selle ajalooline välisilme, seal hulgas ehtsa Saaremaa dolomiidiga kaetud välisfassaad. Töid, mille teostas Fund Ehitus ja projekteeri arhitektuuribüroo R. Projekt, rahastas Eesti riik süsihappegaasi kvootide müügist saadud vahenditest. Renoveerimine läks maksma rohkem kui 2,2 miljonit eurot.
Soojustus-, kütte- ja ventilatsioonitöödega paralleelselt seati raamatukogu kuuendal korrusel sisse moodne digiteerimiskeskus. Digiteerimiskeskuse projekteeris ja sisearhitektuuri teostas Alver Arhitektid, ehitas Reparo Ehitus. Digiteerimiskeskuses on käivitatud täisautomaatne raamatute ja perioodika digiteerimise seade DL-3003, mis maksis üle 200 000 euro. Seade pöörab ise lehti ning jäädvustab kahe 170 megapikslise kaameraga kuni 2500 A1 formaadis lehekülge tunnis. Nii seadme soetamist kui digiteerimiskeskuse ruumide remonti rahastati suures osas sihtasutuse Archimedes vahendusel saadud Euroopa Regionaalarengu fondi toetusega.
Andres Kollist värskeltvalminud digiteerimiskeskust tutvustamas.
Digiteerimiskeskuse väljaarendamiseks on koos omaosalusega ette nähtud miljon eurot, neist ehitustöödele on praegu läinud alla 300 000 euro. Projekt “Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)”, mille raames digiteerimiskeskus käivitatakse, on Eesti riigi prioriteet ning see on kantud Eesti teaduse infrastruktuuri arendamise teekaardile objektide hulka. Akadeemilise Raamatukogu partneriteks selles projektis on Tartu Ülikool, ELNET Konsortsium, Eesti Kirjandusmuuseum, Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv.
Tallinnas Rävala puiestee ääres asuva raamatukogu projekteerimist alustati 1950ndate viimastel aastatel ning see valmis 1960ndate keskel. Hoone projekteerisid tuntud arhitektid Uno Tölpus ja Paul Madalik. Tänapäeval on hoone, millest räägitakse kui ühest esimesest kerge, inimsõbraliku, lääneliku modernismi näitest sõjajärgses Eestis, arhitektuurimälestisena kaitse all.
Tekst: Vahur Afanasjev, Fotod: Arvo Iho