Reformiga loodame parandada tudengite-õppejõudude suhtarvu ja õppekvaliteeti

Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul toob järgmisest aastast algav kõrgharidusreform Tallinna Ülikoolis kaasa mitmeid positiivseid muudatusi, mille käigus muutub ülikooli juhtimine paindlikumaks ja üliõpilaste arv õppejõu kohta väheneb. Hetkel peetakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbirääkimisi vastutusvaldkondade osas, mis on esialgselt küllalt kitsalt piiritletud. Ülikool töötab selle nimel, et saada riigilt vastutus kõikide valdkondade osas, millele on antud üleminekuhindamisel positiivne hinnang.

Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul toob järgmisest aastast algav kõrgharidusreform Tallinna Ülikoolis kaasa mitmeid positiivseid muudatusi, mille käigus muutub ülikooli juhtimine paindlikumaks ja üliõpilaste arv õppejõu kohta väheneb. Hetkel peetakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbirääkimisi vastutusvaldkondade osas, mis on esialgselt küllalt kitsalt piiritletud. Ülikool töötab selle nimel, et saada riigilt vastutus kõikide valdkondade osas, millele on antud üleminekuhindamisel positiivne hinnang.

Millised on olulisemad muutused, mida kõrgharidusreform alates tuleva aasta 1. jaanuarist kaasa toob?

Ülikooli jaoks üks olulisimaid muudatusi on rahastuspõhimõtete muutumine. See tähendab, et tulevikus pole enam üliõpilastega seotud pearaha ehk riiklikku koolitustellimust, vaid ülikool hakkab saama tulemuslepingus kindlaks määratud tegevustoetust.

Rahastuse muudatus on etapiviisiline: esimese etapina rahastatakse järgmisel aastal ülikoole tänavuse aasta riikliku koolitustellimuse mahus, millele lisandub riigieelarvevälise õppe kompensatsioon. 2014. ja 2015. aastal rahastatakse ülikoole 90 % ulatuses eelneva aasta tegevustoetuse mahust, millele lisandub 10 % tulemusnäitajatel põhinev rahastus. Alates 2016. aastast hakatakse ülikoole rahastama ainult tulemusnäitajate põhjal.

Uuele rahastusmudelile üleminek võimaldab meie ülikoolil tõsta rahastuse mahtu üliõpilase kohta. Kui seni oli rahastus üheselt seotud üliõpilastega kas riigi poolt või õppeteenustasu kaudu, siis tulevikus ühene seos puudub. Lisaks üliõpilaste arvule arvestatakse veel teisi tulemusindikaatoreid, mille põhjal rahastus toimub.

Mis on ülikooli eesmärgiks uue rahastussüsteemi rakendumisel 2016. aastaks?

Aastaks 2016 oleme me seadnud uue rahastusmudeli käivitamisele kaks põhilist eesmärki: õpperahastuse suurendamine üliõpilase kohta ja õpperahastuse suurendamine akadeemilise töötaja kohta. Selle kaudu soovime me parandada üliõpilaste suhtarvu õppejõu kohta, mis aitab kaasa õppekvaliteedi parandamisele.

Lähiajal on ka valmimas ülikooli poolt tellitud uue kõrghariduse rahastusmudeli mõju analüüs.

Mis teemade üle ülikool hetkel Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) läbirääkimisi peab?

Alates aastast 2013. sõlmitakse Eesti ülikoolidega tulemuslepingud. Seal määratletakse ära lisaks tulemusindikaatoritele ja ülikoolide kohustustele ka nn vastutusvaldkonnad. Ministeeriumi soov on, et igas valdkonnas (õppekava grupis) võtaks üks eesti ülikool endale põhivastutuse.

Hetkel peabki Tallinna Ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumiga sel teemal läbirääkimisi. Tallinna Ülikooli nägemuses peaksime olema põhi- või kaasvastutaja kõikides valdkondades, kus ülikool on läbinud positiivselt üleminekuhindamise.

Palun selgita veidi lähemalt.

Uus rahastusmudel annab ülikoolile rohkem paindlikkust ise asju otsustada, mis on väga positiivne. Samas loodame me väga, et vastutusvaldkondade jagamine ülikoolide vahel ei too kaasa ülikooli autonoomia piiramist. Meie vastutusalas võiksid olla kõik valdkonnad, millele oleme üleminekul positiivse hinnangu saanud.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esialgne ettepanek vastutusalade osas meid kindlasti ei rahulda, kuna see hõlmab vaid väikest osa meie ülikooli tegevusest. Kui HTM soovib neid vastutusvaldkondi määrata selleks, et keegi nende eest vastutaks, siis me ei näe mingit põhjust, miks HTM peaks seda keelama, kui meie ülikool soovib erinevate valdkondade eest vastutada ja tal on olemas selleks vastav kompetents (nt positiivsed teadusevalatsiooni ja üleminekuhindamise tulemused). Kui HTM-i eesmärgiks on vastutusvaldkondade määratlemisega ka dubleeerimist vähendada, siis tuleks siiski kõigepealt selgeks teha, millistel juhtudel on dubleerimine kahjulik. Minu nägemuses on dubleerimise ainus negatiivne külg rahalise ressursi ebeotstarbekas kasutamine. See aga puudutab vaid mõningaid erialasid, kus on kas õppe- ja teadustegevuse läbiviimiseks vajalik väga kallis aparatuur või siis on õppijaid väga vähe. Kõigil muudel juhtudel on õppe- ja teadustegevuse läbiviimine mitmes kohas kasulik nii kvaliteedi- (võimalik laiem diskussioon) kui ka regionaalsest aspektist (võimalik õppida erinevates kohtades) vaadatuna.

Mis kõrgharidusreformiga üliõpilase jaoks muutub?

Kõik järgmisest sügisest täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppivad üliõpilased saavad õppida tasuta, kui on ületanud vastuvõtulävendi.

Samuti muutub järgmisest õppeaastast alates osakoormuse nõue. Kui seni olid Tallinna Ülikoolis osakoormusel õppivad üliõpilased need, kes täitsid õppekava vahemikus 25-75% siis uuest aastast sisseastujatel on see vahemik 50-75%. See tähendab, et need, kes õpivad alla 50% koormuse, eksmatrikuleeritakse ja kaotavad üliõpilase staatuse. Samas on neil võimalik jätkata õpinguid ekstrernõppes, oma õpinguid osaliselt ise rahastades.

Kui praegu on Tallinna Ülikoolis suureks probleemiks üliõpilaste väljalangevus ja õppekoormuse madal täitmisprotsent, siis uus süsteem kindlasti motiveerib üliõpilast paremini õppekava täies mahus täitma - see tagab neile tasuta õppe.

Kuidas täpsemalt muutuvad vastuvõtuarvud?

Üldiselt ei ole ülikoolil plaanis olulisi muudatusi vastuvõtuarvudes teha. Enne vastuvõtuarvude kinnitamist soovime me saada rohkem selgust ministeeriumiga sõlmitava tulemuslepingu osas ja muidugi soovime arvestada tellitud majandusliku analüüsi tulemusi.

Mida lõpetuseks lisada?

Kokkuvõtteks võib öelda, et ülikool on uue kõrghariduse rahastamise mudeliga hästi hakkama saanud, kui me oleme täitnud oma kaks eesmärki, milleks on rahastuse maht üliõpilase ja õppejõu kohta.

Üliõpilasele seab reform kahtlemata suuremad nõuded ennast õppimisele pühendada. Kindlasti on reformi edukaks toimimiseks vajalik ka üle vaadata üliõpilaste õppetoetustega seotud teemad.

Küsitles: Airi Ilisson

------
Kõrgharidusreformi kohta vaata lisa siit.