Seitset Tallinna Ülikooli tudengit tunnustati teadustööde riiklikul konkursil
9. detsembril selgusid teadustööde riikliku konkursi tulemused. Konkursilaureaatidele anti välja kokku 59 preemiat ja 32 tänukirja.
Tallinna Ülikoolist laekus konkursile 39 tööd, varasemast mõnevõrra
vähem. Auhindade ja tänukirjade saajaid oli kokku 7. Ühiskonnateaduste
ja kultuuri valdkonnas sai magistriõppe üliõpilaste astmes I preemia
Jekaterina Koort, konkursitöö „Daodejingi tee ja teede hargnemine”
eest. II preemia läks Heigo Plotnikule, kelle töö kandis pealkirja
„Sotsiaalsest õiglusest poliitikafilosoofilises perspektiivis,
(trüki)meediakajastuses ning Eesti elanikkonna arusaamades”. Samas
astmes pälvisid diplomid Marit Alas („Kohanimede muutumine Pöide vallas
Saaremaal”) ja Kristina Lindemann („Rahvuse mõju noorte tööturule
sisenemise edukusele”). Doktoriõppe üliõpilaste astmes sai III preemia
Pilvi Kula ja tema uurimisteema oli „Õpilaste vasakukäelisusest
tulenevad toimetuleku iseärasused koolis”. Katrin Kullasepp sai diplomi
konkursitöö
„Dialoogiline muutumine: identiteedi kujunemine” eest. Loodusteaduste
ja tehnika valdkonnas sai doktori astme diplomi Hannes Tõnisson ning tema
töö teema oli „Kruusa-veeristikurandlates esinevate maasäärte areng
muutuva tormisuse ja meretasemete tingimustes”.
Laureaatidele andis preemiad, diplomid ja tänukirjad kätte haridus- ja
teadusminister Tõnis Lukas. Minister avaldas lootust, et suur osa
tänastest noortest teadlastest seob oma tuleviku Eesti teaduse ja Eesti
ülikoolidega. "See ei ole lihtne. Ainult üleskutsetega noori Eestis kinni
ei hoia, on vaja luua ka tänapäevased töötingimused. See hoiab teid
Eestiga seotuna ka siis, kui tegutsete vahepeal kaugetes tipplaborites",
ütles Lukas oma tervituses.
Tänavu esitati konkursile taaskord rekordiline arv teadustöid - 359
tööd kokku kahekümne kolmest üli- ja kõrgkoolist, neist 133
bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias.
Konkursi auhinnafondis oli tänavu 950 000 krooni, preemiate suurus
küünib 25 000 kroonini. Esmakordselt anti välja ka kaks 55 000 krooni
suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat. Üliõpilaste
teadustööde konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Korraldajate ja
konkursikomisjoni hinnangul on selle tase iga aastaga tõusnud.
vähem. Auhindade ja tänukirjade saajaid oli kokku 7. Ühiskonnateaduste
ja kultuuri valdkonnas sai magistriõppe üliõpilaste astmes I preemia
Jekaterina Koort, konkursitöö „Daodejingi tee ja teede hargnemine”
eest. II preemia läks Heigo Plotnikule, kelle töö kandis pealkirja
„Sotsiaalsest õiglusest poliitikafilosoofilises perspektiivis,
(trüki)meediakajastuses ning Eesti elanikkonna arusaamades”. Samas
astmes pälvisid diplomid Marit Alas („Kohanimede muutumine Pöide vallas
Saaremaal”) ja Kristina Lindemann („Rahvuse mõju noorte tööturule
sisenemise edukusele”). Doktoriõppe üliõpilaste astmes sai III preemia
Pilvi Kula ja tema uurimisteema oli „Õpilaste vasakukäelisusest
tulenevad toimetuleku iseärasused koolis”. Katrin Kullasepp sai diplomi
konkursitöö
„Dialoogiline muutumine: identiteedi kujunemine” eest. Loodusteaduste
ja tehnika valdkonnas sai doktori astme diplomi Hannes Tõnisson ning tema
töö teema oli „Kruusa-veeristikurandlates esinevate maasäärte areng
muutuva tormisuse ja meretasemete tingimustes”.
Laureaatidele andis preemiad, diplomid ja tänukirjad kätte haridus- ja
teadusminister Tõnis Lukas. Minister avaldas lootust, et suur osa
tänastest noortest teadlastest seob oma tuleviku Eesti teaduse ja Eesti
ülikoolidega. "See ei ole lihtne. Ainult üleskutsetega noori Eestis kinni
ei hoia, on vaja luua ka tänapäevased töötingimused. See hoiab teid
Eestiga seotuna ka siis, kui tegutsete vahepeal kaugetes tipplaborites",
ütles Lukas oma tervituses.
Tänavu esitati konkursile taaskord rekordiline arv teadustöid - 359
tööd kokku kahekümne kolmest üli- ja kõrgkoolist, neist 133
bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias.
Konkursi auhinnafondis oli tänavu 950 000 krooni, preemiate suurus
küünib 25 000 kroonini. Esmakordselt anti välja ka kaks 55 000 krooni
suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat. Üliõpilaste
teadustööde konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Korraldajate ja
konkursikomisjoni hinnangul on selle tase iga aastaga tõusnud.