Teadus- ja avastuskeskused toovad koolitundi energiat
"Maailmas asuvat kolme tuhandet teaduskeskust on tänaseks külastanud 300 miljonit inimest, kusjuures tõusuteel on nii teaduskeskuste kui ka keskmiste külastuste arv. Niisugused keskused aitavad suurepäraselt turundada innukat õppimist, arendades samaaegselt maailmamajandust," ütles Soome Heureka teaduskeskuse kauaaegne direktor professor Per-Edvin Persson septembris Tallinnas Energia Avastuskeskuses.
"Maailmas asuvat kolme tuhandet teaduskeskust on tänaseks külastanud 300 miljonit inimest, kusjuures tõusuteel on nii teaduskeskuste kui ka keskmiste külastuste arv. Niisugused keskused aitavad suurepäraselt turundada innukat õppimist, arendades samaaegselt maailmamajandust," ütles Soome Heureka teaduskeskuse kauaaegne direktor professor Per-Edvin Persson septembris Tallinnas Energia Avastuskeskuses.
Õppimine väljaspool klassiruumi on hämmastavalt tulemuslik. Kuid targaks saamiseks ei pea käima vaid teaduskeskuses. Head kohad õppimiseks on ka muuseumid, looduskeskused, loomaaiad, pargid, loodus ja nii edasi, märkis professor Persson, kes täna tegeleb üle maailma erinevate teaduskeskuste ja muuseumite nõustamisega.
“Suurem osa teadlasi õpibki väljaspool klassiruumi,” kuulutas professor Persson 70-le seminaril osalenud õpetajale, õpetajakoolitajale, haridusametnikule, muuseumite ja teaduskeskuste töötajatele Eestist, Lätist ja Soomest. Saal elavnes öeldu peale, kuulajad noogutasid nõusoleku märgiks.
Uus algus Eesti õpetajakoolituses
19.–20. septembril tehti Energia Avastuskeskuses kokkuvõtteid Eesti, Läti ja Soome hariduskoostööprojektist, mille tulemusena lisandub 2015. aasta kevadsemestrist Tallinna Ülikooli ja Läti Ülikooli õpetajaerialade valikainete nimekirja uus kursus “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas”.
Projekti Tallinna Ülikooli poolne koordinaator, Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Katrin Poom-Valickis nimetas kursust uueks alguseks Eesti õpetajakoolituses, sest see on esimene kord, kus Eesti õpetajatele jagatakse teadmisi selle kohta, kuidas teadus- ja avastuskeskuste võimalusi ning kogemusõppe põhimõtteid mõtestatult õppeprotsessi integreerida.
“Me ei teinud kursust, mis räägiks avastusõppest. Selle asemel tegime kursuse, mis lähtub kogemusõppe põhimõtetest ning võimaldab tulevastel õpetajatel teaduskeskuses kohe õpitut ka reaalselt katsetada. Kursusel kogetu võiks olla eeskujuks sellele, kuidas tulevikus oma õpilasi õpetada ning loomulikult on meil ka soov muuta reaal- ja loodusainete õpetamist põnevamaks,” ütles Katrin Poom-Valickis.
Energia Avastuskeskus õpetajate praktikabaasiks
Nii nagu Helsingi Ülikool alustas oma avastusõppe kursust 15 aasta eest koos Heureka teaduskeskusega, alustab Tallinna Ülikool kursust koostöös Energia Avastuskeskusega.
“Kursus “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” on praegu suunatud eelkõige reaal- ja loodusteaduslike aine õpetajatele ja klassiõpetajatele. Kursusele valitud parim koostööpartner – Energia Avastuskeskus oma suurepärase näitusega, mis on heaks praktikabaasiks, kus õpetajad saavad reaalselt kogemusõpet kogeda ning praktiseerida,” ütles Katrin Poom-Valickis.
"Tavalises koolitunnis toimub enamasti õpikust õppimine, Energia Avastuskeskus arendab n-ö „käed külge“ näituste ja programmide kaudu kogemustest õppimise võimalusi Eestis. Kogemusõppe tähtsust tunnustatakse järjest enam mitmel pool maailmas, sest uurimused on tõestanud, et kogemusest õpitu kinnistub paremini ning püsib kauem meeles kui pelgalt õpikust loetu. Seepärast on meil hea meel olla selles töös Tallinna Ülikooli partneriks ja uue kursuse toimumise platvormiks. Tegemist on Eesti kontekstis tõelise haridusuuendusega," ütles Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.
Tulevikku silmas pidades on Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse eestvedajate huvi koostööpartnerite ringi laiendada, mis annab võimaluse laiendada avastusõpet ka teistele erialadele.
Valmiv veebileht pakub materjali avastusõppeks
Kursuse “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” üks kõrvalprodukte on veebileht, mis koos kursuse algusega seal osalevatele üliõpilastele ja täiendusõppijatele, aga ka omal käel tegutseda soovivatele õpetajatele kättesaadavaks tehakse. Rohkem kasu on veebilehest kindlasti noortel ja alustavatel õpetajatel.
Veebileht saab olema avalik ja kättesaadav kõigile õpetajatele. Veebilehelt leiab valmismaterjali õpetaja märkmete ja töölehtede näol. Kevadsemestril alustava “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” kursuse osana on kavas välja töötada veelgi uut materjali, mis on koolitunniks kasutamiseks valmis.
"Tööjuhendid, mis hetkel on internetist kättesaadavad, ei pruugi tihti vastata õpetaja ootustele. Uus veebileht oma materjaliga kindlasti kergendab õpetaja tööd," kutsus õpetajaid veebilehte kasutama projekti ekspert, Laagri Kooli õpetaja Siiri Evard.
Veebilehe kaardirakenduse kuvatõmmis.
Lisaks valmis töölehtedele sisaldab veebileht ka interaktiivset Eesti kaarti, kuhu on peale märgitud kohad, mida õpetajad saavad oma klassiga külastada.
Esimene kursus alustab kevadsemestril
Kursus “Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas” alustab Tallinna Ülikoolis valikainena kevadsemestril. Aine raames õpetatakse, kuidas kogemusõppe meetodeid õppetöös kasutada ning mida õpilastega avatud õpikeskkonnas teha. Kursuse praktilise töö osa ja seminarid toimuvad Energia avastuskeskuses. Kursuse raames töötavad tudengid välja tunnikavad, millest paremad pannakse kõigile tudengitele ja ka õpetajatele kasutamiseks välja kursuse internetikeskkonda.
Kursuse eksperdid on rõhutanud, et kogemusõppe rakendamine on oluline igal hariduse astmel ja igas koolitüübis.
Kursus töötati välja rahvusvahelise kootööprojekti “Õpetamine ja õppimine avatud mitteformaalses keskkonnas“ raames. Tallinna Ülikooli nõustasid uue aine loomisel Eesti õpetajatest ja hariduspraktikutest eksperdid. Sarnane kursus töötati samaaegselt välja Läti haridusekspertide poolt ka Läti Ülikoolile. Projekti üldeksperdiks oli Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse osakond eesotsas Prof. Hannu Salmiga ning koordinaatoriks Tallinna Ülikool. Projekti rahastas Nordplus Higher Education.
Õpetaja kommentaar
Siiri Evard (pildil),
Laagri Kooli geograafia ja loodusõpetuse õpetaja, klassijuhataja
Sügiseti ja kevadeti viin tunde väljas läbi mitu korda nädalas. Kuna olen aineõpetaja, töötan paralleelselt mitme klassiga. Talvel tuleb väljaskäimisi harvem ette, kuid kord kuus või kord kahe kuu tagant püüan iga klassi välja viia.
Kõige rohkem käingi oma kooli ümbruses. Mul on vedanud, Laagri Kooli ümbruses on rohkesti võimalusi valida, kuhu minna taimi vaatlema, kus mõõta ilmaandmeid jne.
Lisaks olen klassidega käinud Teaduskeskuses Ahhaa ja muuseumites. Ees ootab matkapäev seikluspargis, ka see on osa õppest, mitte pelgalt lõbus turnimine. Matkapäevale tuleb alati juurde planeerida õpetlik osa ehk enne minekut tuleb õpilastega rääkida, mida nemad sellest käigust ootavad, kas on midagi, mida seal saaksid õppida. Hiljem tuleb alati kokkuvõtteid teha: kuidas läks, mis oli hästi ja mis oli halvasti.
Klassijuhatajana hindan käike klassiruumist välja ka sel põhjusel, et need on suurepärased klassi dünaamika vaatlemiseks ja selle üle arutlemiseks.
Tekst: Krista Must
Fotod: Margus Saks
Grupp Tallinna Ülikooli füüsikamagistrante ja teadlasi on koondunud gruppi "F nagu Füüsika", et populariseerida oma eriala.