Tippkeskuse teadlased tutvustasid Bambergis hariduse ja elukaare uuringut
TLÜ ühiskonnateaduste instituudi tippkeskuse teadlased Ellu Saar, Jelena Helemäe ja Triin Lauri tutvustasid Saksamaal Bambergis toimunud konverentsil „Haridus ja elukaar: ebavõrdsete haridusvõimaluste tegurid ja järelmid“ uuringu tulemusi, mis keskendus lastevanemate tausta ja nende laste kõrghariduse omandamise seostele.
TLÜ ühiskonnateaduste instituudi tippkeskuse teadlased Ellu Saar, Jelena Helemäe ja Triin Lauri tutvustasid Saksamaal Bambergis toimunud konverentsil „Haridus ja elukaar: ebavõrdsete haridusvõimaluste tegurid ja järelmid“ uuringu tulemusi, mis keskendus lastevanemate tausta ja nende laste kõrghariduse omandamise seostele.
Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute Tippkeskuse (IET) teadlaste tutvustatud uurimuse pealkiri on „The role of parental family resources in intergenerational transmission of higher education“. „Uuring keskendub lastevanemate haridusliku ja kultuurilise kapitaliga seotud soodustavate ja mittesoodustavate asjaolude analüüsile nende lapse kõrghariduse omandamisel,“ selgitas üks töö autoritest Triin Lauri.
„Andmeallikaks oli rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC 2012 ning analüüs kätkes endas nelja riigi – Eesti, Inglismaa, Rootsi ja Saksamaa, andmeid läbi kolme erineva vanusekohordi. Analüüsi lähtekohaks oli jagada inimesed perekondliku tausta põhjal kahte erinevasse gruppi, esiteks, soodsa perekondliku tausta kumulatsiooni olemasolu ja teiseks, ebasoodsa perekondliku tausta kumulatsiooni olemasolu,“ täiendas ta. Sellist lähenemist võimaldas valitud hulgateoreetiline analüüs, mis on sotsiaalse ebavõrdsuse alastes uuringutes üha rohkem tähelepanu võitmas, sest võimaldab paremini kui klassiklaine lähenemine näidata erinevate tunnuste koostoimet ja ebavõrdsusloome mustrite keerukust – edu ja ebaedu seletustest pole sümmeetrilised.
Lauri sõnul tõi uuring välja mitmeid huvitavaid trende eri heaoluriikide haridusvõimalustes. Esiteks, mida noorem kõrgharidusega inimeste kohort, seda suurema osa sellest seletab soodsa perekondliku tausta kumulatsioon. Ja kui eeltoodu pole kõrghariduse üha suurema leviku juures kuigi üllatav, siis oluline on rõhutada Rootsi erandlikkust. Nimelt, kui ebasoodsa perekondliku tausta kumulatsioon koguvalimis võrrelduna kõrgharitud valimiga on suur pea kõikides uuritud riikides, siis Rootsis erineb kõrgharitud inimeste ja kogu ühiskonna perekondlik profiil haridusliku ja kultuurilise kapitali puudumise osas kõige vähem ning see vahe on pigem sulgumas.
„Teiseks, kui Rootsis ja Inglismaal on mõlemate analüüsitud gruppide, st nii soodsa kui ka ebasoodsa perekondliku taustaga gruppide osakaal kõrghariduse omandanute hulgas suurenenud, siis Eestis ja Saksamaal pigem vähenenud või jäänud samaks. Kolmandaks, kui Inglismaal soodsa ja ebasoodsa perekondliku taustaga inimeste kõrgharidusvõimalused kaugenevad, siis ülejäänud analüüsitud riikides see kahe grupi vaheline distants pigem väheneb. Ehk teisisõnu, kui kolmes analüüsitud riigis kõrgharidusvõimaluste ebavõrdsus pigem väheneb, siis Inglismaal pigem suureneb,“ tutvustas Lauri uuringu tulemusi.
Konverents „Haridus ja elukaar: ebavõrdsete haridusvõimaluste tegurid ja järelmid“ (Education and the Life Course: Determinants and Consequences of Unequal Educational Opportunities) toimus oktoobris. Konverentsi korraldaja, longituudsete ja elukaare põhiste uuringute ühing (Society for Longitudinal and Life Course Studies, SLLS), mille liikmed ka mitmed IET teadlased on, korraldab säärast konverentsi iga-aastaselt. Ühing ühendab uurijaid nii sotsioloogide, riigiteadlaste kui ka kasvatusteadlaste hulgast, kes töötavad longituudsete andmetega ning keskenduvad oma uurimustes peamiselt hariduse, tervishoiu või tööturuga seotud ebavõrdsusprobleemide analüüsimisele.