Ülikoolide teadmussiirde võrgustik tihendab omavahelist koostööd
5. ja 6. mail toimus Eesti ülikoolide teadmus- ja tehnosiirde võrgustiku kohtumine, kus arutati ülikoolide teadmussiirde alast koostööd, aga ka intellektuaalomandi õigusi, hargettevõtluse võimalusi, ettevõtluskoostööd ja ettevõtlusõpet.
Juba 2020. aasta detsembris allkirjastasid neli Eesti ülikooli – Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool – konsortsiumilepingu, mis pani aluse ülikoolide omavahelisele tehnosiirdealasele koostööle. Konsortsiumi eesmärk on edendada teadmiste, innovatsiooni ja tehnoloogia arendamist ning sealt tulenevate uute teadmiste suunamist ettevõtetesse ja organisatsioonidele. Nii saab uurimistulemusi rakendada majanduslikult otstarbekal viisil ning mõjutada positiivselt Eesti ühiskonna heaolu kasvu ja teaduspõhiseid otsuseid.
Arendusprojektide eksperdi Silja Lassuri sõnul on juba loodud mitmeid ülikoolide üleseid ühistegevusi, mis toimivad hästi. „ADAPTERi platvormist on saanud väga hea tööriist ettevõtetele ülikoolide poole pöördumiseks. Samuti toimib koostöö hästi üliõpilastele suunatud ettevõtlusprogrammi STARTER raames. Lisaks sellele on meil ka kogemusi ühiste projektide kirjutamise ja läbiviimisega. Praegu näiteks osaleme Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga ühiselt teadmussiirde protsesside kaardistamise ja arendamise projektis UNIcorn.”
Põhinedes Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavale (TAIE 2035) ning ülikoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamise meetme (ASTRA+) kujundamisele, soovivad ülikoolide teadmussiirde ükused teha veelgi tihedamat koostööd, et toetada teadusuuringute mõju suurendamist.
Võrgustiku kohtumisel oli konkreetse küsimusena arutelu all hargettevõtlusega seotud huvide konflikti lahendaminening selle sätestamine ülikoolide sisereeglites ja riiklikes seadustes. Teadusvaldkonna juristi Marika Vilisaare sõnul on intellektuaalomand teema, millega tuleb lähiaastatel aktiivselt tegeleda. „Meie teadlikkus intellektuaalomandist ja selle tuvastamise võimekus on hetkel veel madal. See aga tähendab, et me tegelikult ei oma täit ülevaadet oma varadest. Teadlaskond ja nende loodud teadmine on kahtlemata meie suurim vara.”
Kohtumiselarutati ka seda, kuidas saaksid ülikoolid paremini teha ühispakkumisi, kirjutada ühiseid projektitaotlusi ning koonduda ülikoolideülestesse väljakutsetepõhistesse teemaklastritesse. Teadmussiirde ja projektide keskuse juhataja Aija Sakova sõnul on teemapõhised klastrid üks viis kuidas luua eri valdkondade, aga ka eri ülikoolide teadlastele kokkupuute- ja koostöökohti. „Ühiskonna ees seisvad kestlikkusega seotud väljakutsed on sageli nii suured ja nii mitme valdkonna teadmisi vajavad, et distiplinaarsed uurimisrühmad neid lahendada ei suuda. Peame teadmussiirde võrgustikus tegema koostööd ülikoolide üleselt, et toetada uute tugevate teadlaskoosluste teket juba olemasoleva baasil. Lihtsustatult öeldes peame looma võimalusi ja ruume, kuidas tuua loodusteadlased kokku humanitaaridega, tehnoloogiaeksperdid kunstnike ja loomeinimesega.”
Kohtumisel arutati ka koostööd Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (WIPO), kellega Eesti ja Balti riikide ülikoolid allkirjastanud koostööleppe selle aasta märtsis. Kahepäevane koostöökohtumine lõppes konkreetsete plaanidega edasiste ühiste tegevuste osas ning kokkuleppega järgmiseks koostööseminariks tuleval septembril.
Tallinna Ülikooli esindasid võrgustiku kohtumisel teadmussiirde ja projektide keskuse juhataja Aija Sakova, arendusprojektide ekspert Silja Lassur ja teadusvaldkonna jurist Marika Vilisaar. Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli kolleegide kõrval osales kohtumisel ka Eesti Kunstiakadeemia esindaja.