Valmis uus teadus- ja arendusnõukogu kõrghariduse raport

29. novembril kiitis peaministri juhitud teadus- ja arendusnõukogu (TAN) heaks uue kõrghariduse kestlikkuse ja kvaliteedi raporti, mis valmis TLÜ kultuuriajaloo professor Marek Tamme juhitud TANi töörühma töö tulemusena. Töörühm loodi TANi otsusel 15. veebruaril 2022 ja selle liikmeteks olid lisaks töörühma juhile TANi liikmed Toomas Asser, Heidi Kakko ja Tarmo Soomere ning kutsutud ekspertidena Mario Kadastik, Rainer Kattel, Kaire Põder ja Anu Realo.

Foto teadus- ja arendusnõukoja istungist
Foto: Jürgen Randma

Valminud aruanne jaguneb kolmeks osaks. Esimeses tuuakse välja kõrghariduse tähtsus Eesti riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisel, selle väärtus nii ühiskonna kui ka indiviidi arengus ja roll eesti keele ning kultuuri kestmisel. Teises osas kirjeldatakse varasemate uuringute põhjal praeguse Eesti kõrgharidussüsteemi rahastamise ja korraldamise kitsaskohti, sh valdkonna pikaajalist alarahastust, tudengite kõrget töötamise määra, aegunud õppetoetuste ja -stipendiumite süsteemi ning ebapiisavat eraraha kaasamist. Raporti kolmas ja peamine osa sisaldab ühtteist konkreetset ettepanekut Eesti kõrghariduse kvaliteedi ja kestlikkuse tagamiseks.

TANi kõrghariduse raport näeb ette, et kõrghariduse rahastamine Eestis peab moodustama vähemalt 1,5% SKT-st. Sellest riigi optimaalne panus peab olema vähemalt 75–80%. Üliõpilaste omavastutuse suurendamiseks ja kõrgharidusse lisaraha kaasamiseks soovitatakse kaaluda tudengite mõõduka õppekohatasu kehtestamist (1000–1500 eurot aastast), mille kogumine peaks olema Haridus- ja teadusministeeriumi poolt keskselt korraldatud. Õppekohatasu kehtestamine peaks motiveerima tudengeid tegema oma erialavalikuid kaalutletumalt, vähendama väljalangevust ja kasvatama tudengite nõudlikkust õppetöö kvaliteedi osas. Ühtlasi annab uus süsteem riigile võimaluse suunata tudengite erialavalikuid, loobudes näiteks riigile olulistel erialadel õppekohatasu nõudmisest. Selleks et tagada võrdne ligipääs kõrgharidusele ja vähendada tudengite kõrget töötamise määra teeb raport ettepaneku välja töötada uus terviklik õppelaenu ja -toetuste süsteem ning seda piisavalt rahastada. Soodustamaks ettevõtlussektori panust kõrgharidussüsteemi rahastamisse soovitab raport läbi arutada ja ellu viia asjakohased maksumuudatused. Ettevõtetel peab olema võimalus rahastada motiveerivatel tingimustel ülikoolide professuure, erialasid, arengufonde, üliõpilaste sihtstipendiume jms, samuti tasuda töötajate eest erisoodustuseta õppelaene. Raporti hinnangul tuleb kõik vajalikud ettevalmistused uueks kõrghariduse rahastusmudeliks ära teha ja ellu rakendada järgmise nelja aasta jooksul, 2023–2026.

29. novembri istungil andis TAN Haridus- ja teadusministeeriumile ülesande töötada välja tehtud ettepanekute rakenduskava, s.t. kirjutada lahti ettepanekute ellu viimiseks vajalikud sammud, teha asjakohased kalkulatsioonid ja analüüsida vajalikke seadusemuudatusi. TAN arutab ministeeriumi analüüsi ja rakenduskava oma istungil 2023. aasta septembris.
 

Loe lähemalt

TANi raport