Vigastussurmade täpsem mõõtmine aitab paremini ennustada demograafilisi trende

Täna, 29. mail kaitseb Peeter Värnik Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudis doktoritööd, milles ta uurib välispõhjustest tingitud suremuse tasemeid ja trende, sotsiaal-demograafiliste faktorite mõju ning suremuse mõõtmise probleeme.

Välispõhjustest tingitud suremus (sh õnnetused, suitsiidid, tapmised ja määratlemata tahtlusega vigastussurmad) moodustab kümnendiku kogu suremusest maailmas. Hukkunute üsna madala vanuse tõttu on selles suur potentsiaal keskmise eluea tõstmiseks. Viimastel aastakümnetel on mitmete riikide tervisega tegelevad asutused seda tunnistanud ja kasutanud välispõhjustest tingitud suremuse näitajaid rahvatervishoiuprogrammide eesmärkide väljatöötamisel.

Vigastussuremuse taseme variatiivsus maailmas on väga suur. Riikide võrdluses on suremuskordajates veel siiani sajakordseid erinevusi suitsiidide ja tapmiste osas. Samuti on trendid piirkondlikult nimetamisväärselt erinevad. Näiteks Euroopas võib täheldada langust pea kõigis välispõhjustest tingitud suremuse alamkategooriates, samas kui Lõuna- ja Ida-Aasias on suitsiidide arv viimastel kümnenditel tõusnud.

Doktoritöö annab kinnituse, et välispõhjustest tingitud suremus on rohkem meeste probleem. Meeste ja naiste suremuskordajate suhe on tublisti üle ühe enamiku praegusaja rahvastike hulgas. Eriti ulatuslik on erinevus suitsiidisuremuse puhul Ida-Euroopa maades, ka Eestis, Lätis ja Leedus, kus see suhtarv on viis või rohkem.

Tugevat mõju omavad suremusele sotsiaal-demograafilised faktorid, eriti ilmneb see kiirete ühiskondlike muutuste ajal. See tähendab, et kui ühiskonna institutsionaalne kontekst ei toeta üldist arengusuunda, on välispõhjustest tingitud suremus sellest kõige enam mõjutatud.

Välispõhjustest tingitud suremuse tänapäevast arengut ja mustreid, sh tagasilangusi ja stagnatsiooni, on võimalik selgitada terviseülemineku teooria abil, sest see annab arvestatava kaalu inimeste tervisekäitumisele ning sekkumistele ja poliitikauuendustele, mis on hädavajalikud, et saavutada areng järjest madalama suremuskordaja suunas.

Doktoritöö panuseks on välja töötatud ja testitud küsimustik registreerimisprotseduuri kvalitatiivseks hindamiseks ning soovitused selle optimeerimiseks. Kvantitatiivseks hindamiseks on välja pakutud kolm moodust: uurida trende diagnooside lõikes, võrrelda tahtluse järgi meetodite proportsioone ning kasutada uut väljatöötatud numbrilist võrdlusindikaatorit Euroopa jaoks. Selline meetod tagab andmete usaldusväärsuse, mis on suremuse trendide hindamisel kriitilise tähtsusega.

Peeter Värniku doktoritöö “Mortality from External Causes, Particularly Suicides, in European Countries: Trends, Socio-Demographic Factors and Measurement Issues / Välispõhjustest tingitud suremus Euroopa riikides: trendid, sotsiaaldemograafilised faktorid ja mõõtmisprobleemid” on valminud Tallinna Ülikooli vanemteadur Luule Sakkeuse ja Lääne-Virginia Ülikooli (USA) professor Ian Rocketti juhendamisel. Oponendid on Läti Ülikooli professor Juris Krūmiņš ja Uppsala Ülikooli (Rootsi) professor Ilkka Henrik Mäkinen.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ e-teadusraamatukogu keskkonnas ETERA.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub täna, reedel, 29. mail algusega kell 11.00 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5).