Ühiskonnateaduste blogi

Et rahvas oleks tervem

"Mitmeski mõttes tegeleme Eestis rahvastiku tervise peenhäälestamisega. Oodatav eluiga on kasvutrendis, nüüd püüdleme selle poole, et elu sisaldaks võimalikult palju tervena ja tegevuspiiranguteta elatud aastaid" ütleb Merike Sisask, ÜTI sotsiaaltervishoiu professor.

ajakiri

Tihti küsitakse minult, mis distsipliin on sotsiaaltervishoid, mille professuur Tallinna Ülikoolis avatud on. Selle sisule viitavad tegelikult kolm sõna, millest see liitsõna koosneb – sotsiaal ehk ühiskond, tervis ehk terve olemine (mitte pelgalt haiguse puudumine), hoid ehk strukturaalsed mõjutegurid, mis inimesi tervena aitavad hoida.

Sotsiaaltervishoiu rohkem tuntud sünonüüm on rahvatervis. Seda on defineeritud ka kui teadust ja kunsti haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja kehalise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu. Rahvatervis on oma olemuselt multi- või isegi interdistsiplinaarne. Näiteks on see tihedalt seotud demograafiaga (suremus, haigestumus ja tervena elatud aastad), sotsioloogiaga (strukturaalsed tervise mõjutegurid, soolised ja ealised eripärad, ebavõrdsus ühiskonna gruppide vahel) ja psühholoogiaga (inimeste mõtlemine, käitumine ning suhted tervise mõjutegurina).

Mis on aga kliinilise meditsiini ja sotsiaaltervishoiu ehk rahvatervise peamine erinevus? Meditsiin tegeleb indiviidi ja tema haiguste raviga, mõningal määral ka ennetamisega. Rahvatervis tegeleb läbi inimese elukaare haiguste ennetamise ja tervise edendamisega, loob paremaid võimalusi terve olemiseks ja suuremaks heaoluks, taotleb võrdsete võimaluste pakkumist ja võrdset kohtlemist, seda näiteks abi kättesaadavuse piirangute vähendamisega. Rahvatervise valdkonnas kulgevad teadustöö ja praktiline tegevus käsikäes. Rohkem kui filosoofiline ja teoreetiline lähenemine probleemile huvitab meid lahenduste pakkumine ühiskonna jaoks oluliste tervise(käitumise) probleemide leevendamiseks. Uuringute tulemusel soovitame rakendada erinevaid sekkumismudeleid ja hindame nende mõju. Mõju omanud sekkumised võivad seejärel saada tõenduspõhise  sekkumise staatuse, mille nimel tehakse ühiseid jõupingutusi, et leida ressursse nende igapäevaseks rakendamiseks.
Uuringute tulemustel on suur väärtus ka poliitikakujundamisel, Eestis on selles valdkonnas kõige olulisem strateegiline dokument rahvastiku tervise arengukava.

Globaalselt, aga ka piirkonniti ja riigiti on rahvatervise indikaatorite tase ja lahendamist vajavad rahvatervise probleemid väga erinevad. Näiteks Eestis ei tegele me enam imikusuremuse vähendamisega ja surmatoovate nakkushaiguste epideemiate ennetamisega. Need on meie jaoks juba läbitud etapp. Arenenud riikides on suremuse ja haigestumuse peamised põhjused südameveresoonkonnahaigused, kasvajad, vaimse tervise probleemid. Kahjuks on Eesti ühiskonna põletavateks hädadeks ka suitsidaalne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, istuv eluviis ja vähene kehaline aktiivsus ning riskikäitumiste kumuleerumine.

Artikkel ilmus jaanuari alguses TLÜ esindustrükises.