Harjumaa esimesel Omavalitsuspäeval Rae vallas tulid aruteluks täiendõppe ja digimaastiku teemad
Esimese Harjumaa Omavalitsuspäeva ehk HOP-i teemaks oli "Täienduskoolitus ja tasemeõpe ning nutikas kohalik omavalitsus“. HOP oli pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 30. ja Rae valla 155. aastapäevale.
Esimese Harjumaa Omavalitsuspäeva ehk HOP-i teemaks oli "Täienduskoolitus ja tasemeõpe ning nutikas kohalik omavalitsus“. HOP oli pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 30. ja Rae valla 155. aastapäevale. Rae vallavolikogu 1. istung toimus 155 aastat tagasi, asudes realiseerima 1866. aasta 1. oktoobril jõustunud nn Vallaseadust, täpsemalt seadust nimega Makoggukonna Seadus Baltia- merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Rura-male. Seadus oli eriti oluline kuna avas eestlastele ja lätlastele esimest korda võimaluse läbi avaliku võimu teostamise ise oma elu korraldama asuda ning samuti on see üks aluseid omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva tähistamisele.
Päev algas Rae vallas asuvas vastvalminud Kindluse Koolis juba traditsiooniks kujunenud piduliku (omavalitsuspäeva) puu istutamise ning hümni saatel lipu heiskamisega. Päeva esimesel poolel toimusid mitmed huvipakkuvad ettekanded oma ala ekspertidelt ja juhtidelt. Peale HOPi päevajuhi Urmas Vaino sissejuhatust ütles Rae vallavanem Madis Sarik, et tunneb uhkust, et HOP toimub esmakordselt Raes ning märkis ära, kui viljakas on olnud koostöö Tallinna Ülikooliga. Tervitustest jäi kõlama Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi mõttelend, et teadussiirdest rääkides on äärmiselt oluline lisaks erialastele teadmistele arendada sotsiaalset intelligentsust ja kriitilist mõtlemist, sest meie esiisade tarkus on kiiresti areneva maailma keskel jäänud ebapiisavaks. Ülikoolidel on aga oluline roll õlg alla panna ning parimal võimalikul moel teadust arendades koostöös avaliku võimuga, sh omavalitsustega, Eesti elu edendada.
MTÜ Polis presidendil ning Tallinna Ülikooli õppejõul Sulev Läänel oli hea meel kõiki õnnitleda omavalitsuspäeva puhul. Tema eestvedamisel valiti koostöö tulemusel ka Harjumaa Omavalitsuspäeva teemad, võttes aluseks, et need oleksid olulised nii maakonnale, kohalikele omavalitsustele, riigile, ülikoolidele ja muudele partneritele. Ta tõi välja, et seekord kohtusid korraldajad sündmuse arutlemiseks ühise laua taga vaid kaks korda, ülejäänud arutelud toimusid interneti vahendusel, ka koostööleping allkirjastati netis. Lääne täheldas, et digiarengud on küll märkimisväärsed, ent samas ei tohi unustada inimeste omavahelist suhtlust. Suurteks eesmärkideks loetakse personaliarenduse juhtimismudeli väljatöötamist ning vajalike töökohtade tagamist kompetentsete spetsialistidega. Samuti on oluline luua rakkerühm digitaalselt nutika omavalitsuse arendamiseks. Arvestada tuleks tõsiasja, et pidevad muutused nagu näiteks digitaliseerimine, on uus reaalsus, kuid avalik võim peab looma tingimused, et kõigil ühiskonnaliikmetel oleks võimalik muutustega kaasa tulla.
HOP-il osalejaid tervitas Riigikogu esimees Jüri Ratas. Ratase arvates peaks riik asuma omavalitsusi silmas pidades täpselt nende kõrval ehk eksisteerima peaks partnerlussuhe keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Ta tõi välja positiivsest poolest asjaolu, et koostöö ja kahekõne on viimastel aastatel paranenud, samuti on paranenud omavalitsuste tulubaas ning toetatud finantsvõimekust. Ta mainis, et meid ootab ees põnev valimiseelne periood, mille käigus selguvad uued KOV juhid järgmiseks neljaks aastaks. Praegused valimised on erilised ka selle tõttu, et esmakordselt peale haldusreformi on uute piiridega vallad saanud teha 4 aastat tööd. Ta nõustus Läänega, et omavalitsuste igapäevane töö on muutumas järjest digitaalsemaks, kuid loodab, et digitaliseerumise ja automatiseerimise kõrval jäävad alles ka inimesed. Rohepööre ehk säästev areng tuleb igal juhul ja tahes-tahtmata see maksab. See on innovatsioon, millega tuleb hakkama saada ja sellel on oma hind eurodes, looduskeskkonnas jne.
Riigikogu liige ja endine Rae vallavanem Mart Võrklaev avaldas arvamust, et just noortele tuleks anda võimalus õppida ja areneda, seda koos võimalusega mis puudutab ametnikuks saamist. Riigikogu liikme arvates on hea ametniku leidmiseks tarvis anda võimalust noortele inimestele, sest nad toovad välja uusi vaatepunkte ja ideid. Samas tõdes ta, et headel ametnikel pole KOVis pikka ametiaega, sest tihti liigutakse ministeeriumisse edasi.
Oma tervitussõnad ütles ka Andre Sepp, Raasiku vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. Ta tõi välja, et koostöös MTÜ Polise ja teiste partneritega on valminud regionaalse arengu analüüs mida on asutud ka juba osaliselt edasi arendama. Esineja pidas HOPi ja koostöövõrgustiku tööd väga oluliseks ning soovis edu edaspidiseks. Peaminister Kaja Kallas, kes töökohustuste tõttu ei saanud üritusel osaleda, edastas enda tervitussõnad video teel. Samuti saatis videotervituse Läti suursaadik Raimonds Jansons.
HOPi järgnev ülesehitus jagunes kaheks, kus esimeses oli teemaks hariduse osatähtsus ja ametnike täiendav koolitamine ning teises digilahendustele keskenduv nutikas omavalitsus.
Teema I - Täienduskoolitus ja tasemeõpe kohalikus omavalitsuses
“Rae vald kui hariduse innovaator” Hariduseteemalise arutelupaneeli esimeteks esinejateks olid Rae vallavanem Madis Sarik ja abivallavanem Priit Põldmäe, kes kõnelesid Rae valla suurest arengust ja kasvust, nt kümne viimase aastaga on nende rahvaarv kasvanud ligi 56% võrra, mis toob omakorda juurde erinevaid kohustusi. Kasvav rahvaarv tekitab omavalitsustele erinevaid väljakutseid, paljuski just haridusalaselt. Proovikivideks ei ole vaid uute koolide ja lasteaedade ehitamine vaid samuti koolitatud personali leidmine. Igal aastal on vaja leida ligikaudu 70 uut õpetajat. Praegu on plaanis luua koostöös riigiga uus Rae riigigümnaasium, mille tulemusena luuakse 540 uut õppekohta. Aruteluks tuli Kindluse kooli valmimine, mille ehitamiseks kasutas Rae vald vaid enda rahalisi vahendeid, ilma igasuguse toetuseta riigilt. Samuti mainiti, et kõik lasteaiad ja koolid on spetsiifilise kallakuga. Rae vald gasellvallana vajab kiireid otsuseid ning võimet õppida enda vigadest. Sarik unistab suurelt ja loodab kunagi avada ka Tallinna Ülikooli Rae Kolledži, mille üks instituut võiks blogipostituse autorite arvates spetsialiseeruda kohalikele omavalitsustele ja ametnike koolitamisele ning täiendõppele. HOP-i üheks keskseks teemaks valitigi seetõttu ametnike koolitamine ja täiendõpe. Valla kasvades on vaja ka valla siseselt juhtimisstruktuuri muutusi sisse viia. Hetkel on tõsiasi see, et kompetentseid ametnikke ei ole kerge leida, sest otsitav ametnik peab olema juriidiliselt pädev, hea teenindaja, psühholoog ja oskama osaleda haldusmenetluses ehk omama väga mitmeid erinevaid kompetentse.
“KOV teenistujate kompetentsid ja nende arendamine”
Ametnike pädevuse tõstmist arutasid Rahandusministeeriumist Ave Viks, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) arendusjuht Ott Kasuri ja OÜ Geomediast Rivo Noorkõiv. Igapäevaselt otsitakse lahendusi, kuidas oleks võimalik koolitada KOV ametnike võimalikult efektiivselt. Hetkel on jõutud arusaamisele, et see peab olema võrgustikupõhine, mis tähendaks erinevate osapoolte tegevuste koordineerimist. Loodav võrgustik peaks olema kahekihiline: esimene oleks ministeeriumite ülene “koordineeriv kogu” ja teine ELVL personalivõrgustik, kuhu kohalikud omavalitsused on esitanud inimesi, kes teemaga tegeleksid. Sellise võrgustiku loomise üheks suurimaks eesmärgiks on lõhkuda sein KOV ametniku ja riigiametniku vahel, et need oleksid samaväärsed. ELVL-i roll oleks kohalike omavalitsuste esindamine koostöös riigi kesktasandiga. Hetkel on ELVL sihiks kinnitada ametnike kompetentside arendamise võrgustiku loomine, seades see liidu eesmärgiks järgmisel üldkoosolekul, leida sellele kindel rahastusmudel ja ka inimesed, kes teemaga tegeleksid ja vastava veebikeskkonna looks.
“Tallinna Ülikooli panus – ülikool, õpetajate haridus ja kohalik omavalitsus”
Katrin Niglas, Tiia Õun ja Kersten Kattai arutlesid ülikooli võimalikust panusest aidata kaasa õpetajate hariduse täiendamisele ja kohalike omavalitsuste ametnike täiendkoolitamisele. Tallinna Ülikool olulise partnerina mõtleb üha enam personaliseeritud ja paindlikumale õpiteele, mille kaudu ka töötav inimene saaks professionaalset haridust omandada. Näitena saab tuua koolis töötava õpetaja, kes tahaks teist ainet õpetama hakata aga tal puudub selleks kvalifikatsioon. Üheks lahenduseks peetakse mikrokraade, mille õppekava on tervikliku sisuga täiendusõppekava, mis on loodud ühe või mitme tasemeõppekava ainete baasil või eraldiseisva täienduskoolitusena. Mikrokraadid võimaldaks paindlikult ning tööturu ja ühiskonna vajadusi arvestades omandada erialased pädevused ühes kitsamas valdkonnas. Mikrokraad oleks võimalikuks lahenduseks ka omavalitsusjuhtide kaasaegsemaks koolitamiseks juhtimise ja valitsemise suunal, mis sisaldaks teemasid omavalitsuse rollist kuni teenuste disainimiseni välja.
Teema II - Nutikas omavalitsus
Teise teemasse tegi videovahendusel sissejuhatuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kes pidas teemat väga oluliseks. Samuti rõhutas ta koostöö ja selle jätkamise olulisust.
“Rae valla kodanikuportaal”
Tanel Tammela, Hannes Raimets Üheks eeskujulikuks näiteks nutikast kohalikust omavalitsusest on Rae valla kodanikuportaal. Kui e-teenuste kasutamine 2016. aastal alguse sai, jäi ainuüksi vormide digitaliseerimisest väheks ning tarvis oli juurde luua menetluskeskkondi. Läbi kodanikuportaali on elanikel võimalus üle 50 erineva teenuse esitada vallavalitsusse ja ka muudesse kaasatud allasutustesse nagu lasteaiad ja koolid. Suurimaks eesmärgiks on ametnike halduskoormuse vähendamine, kuid teenuse osutamisel jääb töötajale võimalus protsessis osaleda erandlikel juhtudel. Rae vald suurema ja võimekama omavalitsusena loodab olla eeskäijaks ja teerajajaks teistele omavalitsustele.
“Tallinnovation ehk nutikas Tallinn”
Digitaalselt arenenud Tallinnast arutles Tallinna linna digidirektor Martin Männil. Tema esitluses jäi kõlama, kuidas enamik teenustest on muudetud digitaalseks ja on loodud veebikeskkond, mis aitab maailmale näidata linna nutikust. Tallinnovationi veebikeskkonnas on võimalik saada ülevaade, milliseid nutikaid lahendusi on Tallinna linnas võimalik kogeda, alustades näiteks meie jaoks kõige tavalisemast rohelisest ühiskaardist, lõpetades intelligentsete liiklusmärkidega.
Tallinna nutikuse kiitmist jätkas ELVL projektijuht Henri Pook, kes ütles, et Tallinn on nagu täht, mis on koos Elon Muskiga taevas. Tema esitlusest jäi kõlama mõte, et 79 erineva süsteemi kasutamise asemel tuleks luua üks universaalne. Üks laiahaardeline süsteem oleks mugavam ja taskukohasem lahendus omavalitsusele endale.
“Ülikoolide koostöö kohalike omavalitsustega”
TLÜ Digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak arutles selle üle, kuidas saaks ülikool ja kohalikud omavalitsused tekitada koostööd, mis oleks mõlemale osapoolele kasulik. Esimeseks selliseks lahenduseks oleks mikrokraadid, mis aitaksid KOV-ide ametnike kompetentsi tõsta spetsiifilistes valdkondades. Probleemiks antud olukorras on õppekavade maksumus. Normak pakkus välja idee, kus õppija õppemaksu tasuks tööandja, kuid õpilane peab tegema selle tööajaga tasa ehk peab töötama vastavas asutuses teatud aja. Samuti aitavad üliõpilaste lõputööd näiteks mingi valla või muu haldusüksuse kontekstis kaasa omavalitsuse arendamisele.
Paneelarutelud
Diskussiooni juhatas sisse riigihalduse minister Jaak Aab. Kõnes soovis ta kõigile osalistele head Omavalitsuspäeva ning isiklikult tänas Sulev Läänet, tänu kellele on omavalitsuspäev sellisel kujul traditsiooniks saanud. Minister kinnitas, et Vabariigi Valitsuse tööplaani on sisse kirjutatud KOV töötajate kompetentside tõstmine. Samas pidi ta tõdema, et Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil puudub meede, mis on suunatud avaliku sektori töötajate arengule. Riigihalduse ministri sõnul on oluline, et kui viiakse ellu olulisi muudatusi nagu rohe- ja digipööret, siis tuleb ministeeriumitel omavahelises koostöös arvestada sellega, et omavalitsused saaksid muudatusteks vajaliku kompetentsi. Seda silmas pidades on oluline suurendada koostööd ülikoolidega. Mikrokraadide väljatöötamine võimaldab konkreetseid erialasid paindlikumalt õppida ja õpetada.
Paneeliteema 1: Kohaliku omavalitsuse teenistujate kompetentside areng, tasemeõpe ja täienduskoolitus
Moderaator Rivo Noorkõiv ja panelistideks Merlin Tatrik (Haridus- ja Teadusministeerium), Mart Uusjärv (Rahandusministeerium), Veikko Luhalaid (ELVL), Madis Sarik (Rae vallavanem) Mart Võrklaev (Riigikogu liige), Indrek Grauberg (TLÜ ÜTI direktor) ja Sulev Lääne (TLÜ/MTÜ Polis).
Esimesena hakati vastust otsima küsimusele: “millised on kesksed teemad, mis vajavad avaliku sektori personali ettevalmistamisel ja arendamisel lahendamist?” Riigikogu liige Mart Võrklaev arvas, et esmatähtis on pealehakkamine ja tahe maailma muuta või miskit ära teha. Tegu on iseloomuomadusega, mida koolis ei õpetata. Ta tõi välja probleemi, et “valmis” ametnikku on tööturult väga raske leida. Samas särasilmset inimest kellel on piisavalt tahtejõudu õppida on oluliselt lihtsam enda kollektiivi kaasata. Sulev Lääne, tuginedes OSKA raportile tõi välja kaks aspekti. Esmalt on tarvis nn generaliste, sh riigiteadlasi, juriste, halduse- ja ärikorralduse ning politoloogia spetsialiste, kes valdaksid ka teatud konkreetset valdkonda. Teisalt aga vajavad kindlate nn spetsiifiliste erialade esindajad täiendavaid teadmisi riigi ja õiguse ja valdkonnast, sh haldusmenetlusest jms. Olenemata õpitu spetsiifikast on avalikus sektoris tarvis tunda kehtivat õigusruumi. Merlin Tatriku sõnul otsib iga avaliku sektori organisatsioon oma valdkonna spetsialiste. Madis Sarik oli põhimõtteliselt eelkõneleja väitega nõus kuid tõi välja uue vaatenurga.
Personali otsingul on tarvis mõista, mida inimene oskab ja mida ta selle oskuse eest vastu soovib saada. Hetkel seisame silmitsi olukorraga, kus head spetsialistid paraku valivad töökoha pigem erasektoris. Kui KOV tasandil on kvaliteetse tööjõu leidmine problemaatiline, siis Mart Uusjärve sõnul ministeeriumites sellist muret otseselt ei eksisteeri. Indrek Grauberg pidas väga oluliseks ülikoolide kaasamist KOV täiendõppesse ning samuti tasemeõppes uutele väljakutsetele lahenduste leidmist. Eriti rõhutas ta uusi võimalusi, mis avanevad koos mikrokraadide realiseerimisega.
Teiseks püstitas moderaator väga asjakohase probleemi: üle-eestilises uuringus selgus, et KOV töötaja on oma profiililt juba kõrges eas inimene. Järgnevalt arutleti, milline peaks olema kohalik omavalitsus, kuhu kõik (sh noored) tööle tulla tahaks. Madis Sarik tõi välja, et Rae on selle uuringu raamistikus erand ning enamus töötajad on just noored inimesed. Mart Võrklaev esitas mõttekäigu, mille kohaselt tuleksid noored omavalitsusse tööle kuid selleks tuleks neile esmalt üldse võimalus anda. KOV ei tohi karta tööle võtta ilma suurte kogemusteta või alles ülikooliharidust omandavat noort inimest. Sulev Lääne kirjeldas lahendust püstitatud probleemile kolme märksõnaga. Teavitamine ehk noorte võimalus saada õppetöö käigus kogemusi, kuidas KOV tasandil töö toimub ning mis selle käigus reaalselt tehakse. Teiseks rotatsiooni põhimõte ehk kogemuste omandamine ja rakendamine ülikoolides, riigi- ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides. Viimasena töökorralduse paindlikkus, mis on kõige olulisem, kuid ka kõige raskemini saavutatav aspekt.
Paneeliteema 2: Nutikas kohalik omavalitsus
Moderaator Urmas Vaino. Panelistid Siim Sikkut (Digiarengu asekantsler), Peeter Normak (TLÜ), Katrin Niglas (TLÜ), Martin Männil (Tallinna digidirektor), Tanel Tammela (Rae abivallavanem).
Esimesena esitas moderaator küsimuse, kes peab omavalitsuse nutikust eest vedama. Kas see on iga KOVi enda ülesanne või peaks digipädevus ja -tegevus olema kuidagi keskselt reguleeritud? Asekantsleri sõnul on igasugune digilahendus tööriist ja selle kuidas või millisel viisil tööriist toimib peab välja mõtlema selle kasutaja. Samas rõhutas Sikut, et omavalitsus ei pea kõiki digitööriistade lahendusi iseseisvalt välja mõtlema, vaid siinkohal saab riik abiks olla ning õla alla panna. Eriti oluline on säärane mõttekäik väikeste omavalitsuste puhul. Mõistlik on asju koos teha ning sellega säästa nii aega kui ka ressursse. Veidi provotseerides küsis moderaator Tanel Tammelalt, kas ministeerium peaks omavalitsustele tarkvaraprogramme ette tegema ja mis see endaga kaasa tooks. Siinkohal täpsustas Rae abivallavanem, et luues rakkerühma võiks protsessi eestvedaja olla ministeerium. Samas on oluline, et arutellu on kaasatud ka teised osapooled sealhulgas omavalitsus, ülikool ja muud eksperdid.
Peeter Normak tõi aruteluks uue mõttekäigu ehk IT-juhtide kutsestandardi. Vastav standard on praeguseks välja töötatud, kuid tegu oli suure väljakutsega. Probleemseks kohaks on standardi rakendamine nii suurtes kui väikestes organisatsioonides. Asekantsler Sikkut märkis, et enamus KOV-e ei vaja eraldi IT-juhti ning neil ei ole mõtet ise IT- juhtimist kui sellist teostada. Koostöös ELVL-ga toimub hetkel arutelu kompetentsikeskuse loomisest, mis oleks tugev ja usaldusväärne partner KOV-idele IT-juhtimises. Tallinna digidirektor Männil rõhutas, et kuigi hetkel on esile toodud mitmed probleemid, siis suures pildis on Eesti digimaastik nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil väga hästi välja arendatud. Fookuses on teenusedisain ja läbi selle kodanikule parima ja mugavaima lahenduse pakkumine.
Kokkuvõte
Peale paneeldiskussioone oli aeg teha kokkuvõtteid Harjumaa Omavalitsuspäevast ning tuua välja kõlama jäänud tähelepanekud, millele edasistel aruteludel keskenduda. Sulev Lääne märkis, et ürituse jooksul kaardistati praegune situatsioon. Toodi välja põhiprobleemid, millega on tarvis edasi tegeleda. Kersten Kattai sõnul on kõik need murekohad, mis aruteluks tulid, probleemiks juba mitmeid aastaid. See näitab, et ühise ja kõigile osapooltele sobiliku lahenduse leidmine on tõeliselt suur väljakutse.
Samuti oli HOPi päevakorras Rae vallavolikogu esimehe Tõnis Kõivu esinemine, kogumiku Ajaloost sündinud – teel tulevikku“ esitlus ning muusikaline etteaste.
Täiesti uudne oli HOP korraldajate poolt antud võimalus osaleda sellel interneti kaudu ning seda nii otselingi kui Postimehe ja Delfi vahendusel. Samuti on võimalus (taas)vaadata HOP videot.
Harjumaa Omavalitsuspäeva lõpetuseks toimus deklaratsiooni heakskiitmine ning HOP-i korraldamise teatepulga üleandmine. Järgmisel aastal korraldab HOP-i Viimsi vald. Viimsi vallavanem Illar Lemetti tänas sellise võimaluse eest ning andis teada, et tuleb korraldada veelgi põnevam HOP, mis saab toimuma tuleval aastal valmivas valla kultuuri- ja hariduskeskuses Artium.
Siinkohal olgu tänatud kõik Harjumaa Omavalitsuspäeva korraldajad, osalejad ja kaasamõtlejad. Üheskoos saame muuta kohalike omavalitsuste toimimise efektiivsemaks, läbipaistvamaks ning kodanikusõbralikumaks.
AUTORITE MÕTTEID:
Eingard Tops - haldus- ja ärikorraldus, III kursus
Võimalus Omavalitsuspäeval osaled on üliõpilaste jaoks asendamatu kogemus. Näha, kuidas eksperdid ja poliitikud arutlevad ühiskondlikult olulistel teemadel laiendab silmaringi ning loob võimaluse piiluda meie tulevase ameti sisuloome protsessi. Kuulates ettekandeid ja arutelusid paratamatult hakkab ka endal mõte jooksma, kuidas situatsioonile teise nurga alt läheneda ning mida veel arendada saaks. Rae vallas toimunud HOPil kõlama jäänud omavalitsusjuhtidele suunatud mikrokraadid on väga märkimisväärne mõttekäik. Samas on selles olemas ka laiem ühiskondlik vajadus, mille üle tasub mõelda. Nimelt säärase õppekava väljatöötamine, kas bakalaureuse või magistri tasemel omab suurt potentsiaali. Selleks, et mõista, kui suur on huvi õpingute vastu tasub kaaluda uuringu läbiviimist. Tudengite sisend võib olla selgeks indikatsiooniks, mis suunas liikuma peaks.
Greete Maasikas - riigiteadused, III kursus
On äärmiselt tänuväärt, et üliõpilastele antakse võimalus osaleda ning erialast teadmiste- ja kogemustepagasit täiendada niivõrd interaktiivsel moel nagu seda oli HOP-il kohapeal kaasa mõtlemine ja oma ala ekspertidega suhtlemine. Omavalitsuspäeva põhiteemadel toimunud diskussioon on kahtlemata hädavajalik ning koostöö omavalitsuste ametnike kompetentside tõstmisel ning digiteenuste arendamisel edasiviiv jõud.
Rebecca Ulp - riigiteadused, III kursus
Minu enda jaoks oli selline kogemus täiesti innovaatiline, seega olen väga tänulik härra Sulev Läänele, kes andis meile selle võimaluse. Omavalitsuspäeva olulisusest mõistsin ma kohapeal viibides ja kuulates ettekandeid. Sain aru, et inimesed, kes on minu ümber tahavad päriselt midagi muuta ja teevad oma tööd südamega. Kindlasti andis see päev mulle endale innustust, et kuidas ma saaksin oma senini omandatud teadmisi kõige paremini ära kasutada. Teistel tudengitel soovitan samuti osaleda erinevatel üritustel, sest sealt võivad välja kasvada ideed, mis on vajalikud just tulevaste põlvede heaolu loomiseks.
Mari Puuram - riigiteaduste magistrant
Harjumaa selle aastaselt omavalitsuspäevalt teemaga „Täienduskoolitus ja tasemeõpe ning nutikas kohalik omavalitsus" jäi minu jaoks kõlama mõte, et teaduspõhisus on intelligentse tegutsemise aluseks. Seda kinnitas ka Tallinna Ülikooli osalemine Rae valla partnerina ja Katrin Niglase mõte, et ülikooli muidu konservatiivne institutsioon peab avanema koostööle üha rohkem ja kohanema ka partnerite vajadustele. Seega mikrokraadid magistrantuuri tasandil tagamaks omavalitsuste töötajate ja õpetajate väljaõpet tööga samaaegselt ning koostöö Rae valla eeskujul kohalike ettevõtetega, võiksid olla üheks võimaluseks.
Samuti ei jää tänasel päeval lahenduste leidmine ja väljatöötamine enam tehnoloogilisel tasandil puudulikuks, vaid pigem on määrused ja õigusaktid automatiseerimise protsessis takistavateks teguriteks. Seega võimalusi erinevaid arengusuundi välja töötada jagub. Kõige selle juures ei tohiks ära unustada, et teenuse keskmesse jääb ikkagi inimene ning uuendused ja kaasajastamine on eelkõige seotud just meie enda elu paremaks tegemisega.
OMAVALITSUSPÄEVA LISAMATERJALID: