Intervjuu ÜTI direktor Indrek Graubergiga

Kuidas hindate struktuurireformiga moodustatud uute instituutide praegust seisu?

Struktuurireformi käigus liideti erineva juhtimise ja eesmärkidega akadeemilisi kooslusi, mille tulemusena moodustus kuus eraldiseisvat akadeemilist üksust. Seejuures oli üks suurim väljakutse luua ühtselt toimiv ning samadel alustel põhinev organisatsioon, kus kõik osapooled tunneksid end väärtustatult ja osana suurest tervikust. Selle suur roll oli ühtse organisatsioonikultuuri tekitamine ning ühise koostöö arendamine – meil on ühised eesmärgid ning seda saab saavutada ainult läbi koostöö. Viimase viie aasta jooksul saavutatu on olnud suur töö kõigile osapooltele ning ma hindan seda kõrgelt. Kui võtta võrdluseks 100-meetri distantsjooks, siis minu hinnangul oleme jõudnud poolele teele. On veel palju tööd ühtsema instituudi loomise suunas, kuid loomulikult on ka palju saavutatud.

Akadeemiline üksus koosneb suuresti tugevatest isiksustest ja sunniga ei saavuta siin midagi. Olulisel kohal on tugev kommunikatsioon ja ühised arutelud, kus kõigil instituudi liikmetel tekiks ühtne arusaam ÜTI eesmärkidest ja arengutest.

Milline on olnud ühiskonnateaduste instituudi areng viimase viie aasta jooksul?

Meie instituudi puhul tooksin ehk suurima muutusena välja suundade- ja teaduskeskusteüleste koostööprojektide arengu ja suurenemise. Koostööprojektid on muutunud aina rohkem interdistsiplinaarseks, seda eeskätt instituudisiseselt, aga ka ülikoolis laiemalt. Kuigi me kõik tegeleme valdavalt sotsiaalteadustega, on meil ka eraldi valdkonnad, mille vahel on selgelt märgata nendevahelise koostöö kasvavat trendi.

Märkimisväärne areng on toimunud ka õppekvaliteedis tervikuna. Mul on hea meel, et oleme läbinud mitmeid kvaliteedihindamisi erinevates õppekavagruppides ning oleme need positiivselt läbinud. Loomulikult on olnud parandusettepanekuid õppeprotsessile ja õppekavadele, kuid üldjoontes on meie õppekvaliteedi tase kõrge ning seda kinnitavad ka objektiivsed kvaliteedihinnangud. Lisaks on positiivselt õnnestunud ka meie õppekavade rahvusvahelistumine – oleme suutnud kasvatada oma rahvusvahelist tudengkonda, mis omakorda tõestab meie õppe head taset. Meie instituudist moodustavad ligi 20% rahvusvahelised tudengid. See annab meile võimaluse pöörata lähiaastatel rohkem tähelepanu jätkusuutlikkuse tagamisele ning vajadusel ka mõningate valdkondade tugevdamisele läbi uute moodulite või väiksemamahuliste õppekavade.

Leian, et ka teadus meie instituudis on heal tasemel. Kui me vaatame õppe- ja teadustegevuse proportsioone, jagunevad need enam-vähem võrdselt. Seda ka rahalises mõttes. Näeme, et meie projektide ja teaduse baasfinantseeringu osakaal eelarves on pidevalt kasvanud ning meie teaduspublikatsioonide ja projektitaotluste hulk on aasta-aastalt suurenenud. Meie panust ühiskonda peegeldavad hästi ka doktoriõppe võimalused ning edukalt kaitstud doktoritööd. Teatavasti on meil kaks tugevat teaduskeskust – Eesti demograafia keskus ja Rahvusvaheline sotsiaaluuringute instituut, kelle panus ÜTI teaduse arengusse on märkimisväärne.  

Kuidas on muutunud ühiskonnateaduste instituudi roll ühiskonnas?

"Koostööprojektid on muutunud aina  rohkem interdistsiplinaarseks, seda eeskätt ülikoolisiseselt, aga ka laiemalt ülikoolis. Kuigi me kõik tegeleme valdavalt sotsiaalteadustega, on meil ka eraldi valdkonnad, mille vahel on selgelt märgata nendevahelise koostöö kasvavat trendi."

Kui me alustasime 2015. aastal, siis minu hinnangul ÜTI ja Tallinna Ülikooli nähtavus ja roll ühiskonnas ei olnud piisav. Viimase viie aastaga oleme oluliselt suutnud suurendada meie tegevuse riiklikku vastutusvaldkonda. Kui me vaatame 2015. aastat, kui me alustasime, siis oli see protsent õppes 26%, mis tänaseks on 80%. Me oleme suutnud ka viimase halduslepinguga, mis sõlmiti ülikooli ja riigi vahel, ühiskonnateaduste instituudi positsiooni oluliselt tugevdada. See mõjub mitte ainult õppele, vaid ka teadusele. Me oleme riigis saanud arvestatavaks sotsiaalteaduslikuks kompententsikeskuseks, meid väärtustatakse ning me tunnetame seda avalikus sektoris igapäevaselt üha enam. Meil on tekkinud aina rohkem partnereid, kellega teeme koostööd, ühisseminare, viime läbi ühisprojekte ja osaleme riigihangetes.

Kas uueks ametiajaks kandideerimist kaalusite pikalt?

See otsus ei tulnud kindlasti kergelt. Direktoriamet eeldab väga suurt panust instituudi arengusse ning tihtipeale enda akadeemiline tegevus seetõttu ka kannatab, sest esimeseks tuleb seada instituudi arengu ja siinsete tegevuste jätkusuutlikkus. Enne kandideerimisavalduse esitamist arutlesin instituudis mitmete kolleegidega ning kõik kellega vestlesin, soovitasid mul ka järgnevaks ametiajaks kandideerida.

Loomulikult aitab iga selline kandideerimine ka oma mõtteid korrastada, eesmärke seada ning oma töö tulemuslikkust hinnata. Peale mõningast mõtlemist otsustasin siiski kandideerida ja vaadata üle saavutatu ning luua järgmiseks ametiajaks võimalikult laiapõhjaline lähenemine ÜTI arengule.

Millised on teie peamised sihid? 

Minu valimisplatvorm on kombinatsioon juba alustatud tegevuste jätkamisega, aga seal on kindlasti ka uusi innovaatilisi lisandusi, nende hulgas näiteks nanoõpe. Nanoõpe on semestripikkune õppekava, mis võimaldab käsitleda kindlat õppekava lühendatud kujul ning me kindlasti soovime seda mõtet edasi arendada. Üksikasjadest on veel vara rääkida, kuid innovatsioon on alati oluline osa meie valdkonnas ning see täiendab meie instituudi arengut tervikuna.

"Ühise eesmärgi nimel töötamise juures on väga oluline, et kõik organisatsiooni töötajad mõistaksid ning suhestuksid arengukavaga."

Oluline roll ühiskonnateaduste instituudi arengul on ka töötajate kaasatusel. Järgneval ametiajal soovin kaasata kogu töötajaskonda laiapõhjalisemalt arengukava koostamisse. Ühise eesmärgi nimel töötamise juures on väga oluline, et kõik organisatsiooni töötajad mõistaksid ning suhestuksid arengukavaga. Sellel peab olema ka väline mõõde – soovime integreerida strateegiliste ja välispartnerite nägemust uues arengukavas.

Kindlasti soovin ma luua ka tugevamaid sidemeid ja koostööd teiste TLÜ akadeemiliste üksustega. Meil on ülikoolis palju erinevaid kompetentse, mis vajavad suuremat integreeritust ning selle nimel peame ka üheskoos vaeva nägema.

Kuidas hindad ülikooli kui tervikut aastal 2015 ja nüüd, aastal 2020?

Minu kogemus Tallinna Ülikoolis algas tegelikult juba aastal 2010. Kui neid aastaid omavahel võrrelda, on toimunud väga suur areng. Tollal oli palju teemasid, mis vajasid tähelepanu ja muutusi. Muutusi on nüüdseks juba ka omajagu toimunud ning need on Tallinna Ülikooli arengule tuntavalt kaasa aidanud.

"Meil on ülikoolis palju erinevaid kompententse, mis vajavad suuremat integreeritust ning selle nimel peame ka üheskoos vaeva nägema."

Võrreldes varasemaga on ülikoolis oluliselt muutunud finantside juhtimine. Tänaseks võib väga rahul olla ülikooli rahaliste vahendite haldamisega ning positiivse muutuse tõi ka finantsspetsialistide spetsialiseerumine ühele instituudile. See võimaldab meil oluliselt paremini omada ülevaadet oma majanduslikust olukorrast, korrastada raamatupidamist ning kiirendada finatsinfo liikumist.

Ja loomulikult ülikooli juhtimisstruktuuri muutus aastal 2015 – täna julgen küll öelda, et see oli positiivne areng. Ülikooli juhtimine on läinud oluliselt selgemaks, läbipaistvamaks ning otsuste tegemine ja kommunikeerimine on tunduvalt ladusam. Usun, et oleme kõigi muutuste läbi saanud ühtsemaks ning jätkusuutlikumaks. See ei tähenda, et saaksime jääda loorberitele puhkama – meid ootab endiselt ees palju väljakutseid, konkurents kõrgharidusmaastikul on väga tihe.