Magistritöö uuris, kuidas noored eestivenelased konstrueerivad kohalikku ja riigirahva identiteeti
TLÜ politoloogia magistrant Anastassia Tuuder: "KOHALIKU IDENTITEEDI, RIIGIRAHVA IDENTITEEDI NING RUUMI KONSTRUEERIMINE NARVA NOORTE EESTIVENELASTE NÄITEL "
Eesti suuruselt kolmas linn Narva on pidanud pärast Eesti taasiseseisvumist kokku puutuma tõeliste väljakutsete hulgaga. Kuna valdav enamus elanikke on venekeelsed ning jõudsid Eestisse okupatsiooni ajal, siis kõikide olemasolevate väljakutsete juurde lisandub ka nende inimeste integreerimine Eesti ühiskonda ja Narva sidumine Eestiga. Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas positsioneerivad ennast Narva noored eestivenelased Eesti ja Narva kontekstis ning kuidas nad konstrueerivad kohalikku ja riigirahva identiteeti ning Narvat ruumina.
Töö teoreetiliseks raamistikuks on Bourdieu väljateooria, Löw relatsioonilise ruumi teooria ja Somersi narratiivse identiteedi teooria. Andmekogumise meetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuusid ja analüüsimeetodiks oli manifestne kvalitatiivne sisuanalüüs.
Uurimisküsimuste vastamiseks konstrueeriti Narva noorte eestivenelaste domineeritavat subjektipositsiooni Eesti kontekstis ja domineerivat subjektipositsiooni Narva kontekstis, konstrueeriti kohalikku ja riigirahva identiteeti läbi ruumi ja läbi vastandumise teistele gruppidele ning analüüsiti identiteeti läbi Narva ruumina konstrueerimise.
Analüüsi tulemused näitavad, et Narva noored eestivenelased kasutavad mõõduka domineeritava subjektipositsiooni strateegiat Eesti kontekstis ning koos mõnede radikaalsete ilmingutega mõõduka domineeriva subjektipositsiooni strateegiat Narva kontekstis. Kohalik identiteet põhineb suuresti ruumile, milleks on Narva linn ning vastandumisele eestlastele, Venemaal elavatele venelastele ja mujal Eestis elavatele eestivenelastele. Kohalik identiteet on enamasti väljakujunenud, kuid riigirahva identiteet on alles tekkimisel. Ka Narvat ruumina konstrueerimisel on näha, et Narvat peetakse oma linnaks koos oma positiivsete ja negatiivsete omadustega. Kuigi Narva noored eestivenelased tahaksid olla rohkem seotud Eestiga ning tunda Eestis ennast omana, ei ole riigirahva identiteet täies mahus omandatud ning sellised kriisid nagu sõda Ukrainas võivad tõugata eestivenelaste positsioneerimist Eesti riigile ja ühiskonnale ebasoodsas suunas.
Magistritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.