Marion Pajumets: välistudeng - tõukame või tõmbame?
Täna tutvustavad Hannoveri ja Tampere esindajad KUMUs Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil “Haridus ja lõimumine” mitmekülgset strateegilist koostööd, et kaasata välistudengeid meie majanduse elavdamisse. TLÜ Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ekspert Marion Pajumets arutles sel puhul Äripäevas, kas välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad?
Marion Pajumetsa arvamuslugu "Välistudeng, tõukame või tõmbame?":
Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi.
Aastal 2018 andis politsei- ja piirivalveamet õppimiseks 1405 tähtajalist elamisluba, tühistas aga 199. Marginaalsed rikkumised, millega pealegi amet koostöös kõrgkoolidega ilusti toime tuleb, ei anna alust tudengirände demoniseerimisele või piiramisele. Nagu öeldakse – last ei tasu koos pesuveega kanalisatsiooni kallata!
Kui Eesti karmistab välistudengitesse puutuvat poliitikat, vastandub ta sellega kogu arenenud maailma käitumisele. Euroopa Liit ja konkurendid lihtsustavad üksteise võidu oma regulatsioone välistudengite riiki tulemiseks ja jäämiseks.
Tudeng, ideaalne sisserändaja
Praegu on Eestis välistudengite sisserändele loodud erand. Just nagu IT-spetsialiste, iduettevõtjaid, tippspetsialiste, teadlasi ja õppejõude ning suurinvestoreid ei arvestata ka tudengeid sisserännet piirava iga-aastase kvoodi sisse. Neid rühmi pigem meelitatakse riiki, sest nad on ühiskonnale ja majandusele kasulikud.
Rahvusvahelised tudengid loovad väärtust kõikidele osapooltele. Kõrgkoolide jaoks tähendab tudengkonna rahvusvahelistumine lisaraha õppemaksudena ja arenemist organisatsioonina. Tööandjad näevad aga kasvava tööjõupuuduse tingimustes välistudengites võimalikke töötajaid. Erinevalt välisvärbamisega riiki toodavatest uutest töömigrantidest on kohalike kõrgkoolide välistudengid siinse elu-oluga juba kohanenud, oskavad veid keelt, ning nende haridustaset ei pea hakkama hindama.
Välistudengid toovad riiki raha ja stimuleerivad majandust, sest nende tarbimine ületab mitu korda keskmise turisti tarbimist. Nad ei koorma ka sotsiaalsüsteemi – peaksid välistudengid haigestuma, kannavad nad ravikulud ise. Erinevad riigid ja koolid on investeerinud välistudengitesse nii palju, et nad on ka kõrge õpi- ja lõimumisvõimega sisserändajate rühm. Seega, kui üldse on olemas ideaalne migrant, kandideerib välistudeng sellele tiitlile.
Jääks nad kauemaks
Noorte välismaalaste õppimine meie kõrgkoolides on hea, aga veelgi kasulikum oleks, kui nad pärast õpingut siia tööle jääks. Paraku on Euroopa, sealhulgas Eesti, seni märksa edukam välistudengite meelitamisel kui välisvilistlaste rakendamisel. Eesti suutis 2016. aastal siin kõrgkooli lõpetanud välismaalastest 2017. aastaks tööle rakendada 26 protsenti (haridus- ja teadusministeeriumi avaldamata analüüs), mis jääb 4 protsenti alla riiklikult seatud eesmärgile. Näitkeks Holland suudab hoida ja rakendada 42 protsenti Hollandi kõrgkooli diplomiga välismaalastest.
Kui Eesti tahab minna sammu kaugemale pelgast kõrgharidusekspordist ja käsitleda välistudengeid rohkem tööjõuressursina, võiks kõrgkoolid, tööandjad, riik (Study in Estonia, Work in Estonia) ja kohalikud omavalitsused anda oluliselt jõudu juurde strateegilisele koostööle välistudengite ja –vilistlaste hõivamiseks siinsele tööturule. Kõrgkoolid omakorda peaks õpetama ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele nii selgeks, et nad saavad siin tööle asuda.
Allikas: Äripäev
Täismahus lugu saab lugeda Äripäeva veebiväljaandest siit.
Lähemalt rändekonverentsist "Haridus ja lõimumine".