Mereriik Hiina: väljakutsed ja võimalused Eestile

Hiina on aktiivselt arendanud Uut Siiditeed juba 2013. aastast.  Nüüd on selle hiigelprojekti raames asutud edendama ka kaubateid merel, kus on kasvanud ka Hiina sõjaline võimekus.

Hiina suurenev geopoliitiline roll ja suurejoonelised taristuprojektid maailmas on saanud üha olulisemaks teemaks, mis ei jäta puutumata ka Eestit. Üles on kerkimas Hiina geoökonoomilised ambitsioonid, kus võib täheldada majanduslike võimupooluste liikumist USAst Hiinale. Hiinal on palju logistilist potentsiaali, mida on asutud ka jõuliselt ellu viima. “See hõlmab Balti- ja Põhjamaade jaoks mitmeid võimalusi, kuid ka riske,” sõnab professor Aleksander Lust.  

Hiina arendab oma merelist võimu

Viimaste aastate Hiina välispoliitikat ilmestab orientatsiooni muutus maismaalisest jõust mereliseks jõuks. Sellel muutusel on nii sõjaväeline, majanduslik kui ka kultuuriline aspekt. Mereliseks jõuks pürgimisel on Hiina asunud eelisarendama mereväge, millel oleks globaalse võimekus. Hiina sõjaline strateegia on alates 2015. aastast peamiste julgeoleku valdkondadena prioritiseerinud ookeaneid, õhuruumi ja kübermaailma. “Järgnenud nelja aastaga (2015-2019) on Hiina vähendanud maavägede hulka ning suurendatud mere-, õhu- ja raketivägesid ning strateegilisi toetusvägesid, kes praeguseks moodustavad enam kui poole Hiina 2-miljonilisest sõjaväe koosseisust,” kommenteeris Lust muutusi Hiina sõjalises strateegias.

Lust mainis, et Hiina on näidanud läänele ka oma sõjalist potentsiaali, näiteks 2017. aastal peeti Läänemerel ühisõppused Venemaaga. “See oli justkui sümboolne kättemaks USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mereväele, kes on alates 2015. aastast patrullinud Lõuna-Hiina meres, et tagada vabadus rahvusvaheliseks laevaliikluseks. Hiinas nähakse seda aga provokatsioonina.”

Allikas: Xinhuanet, 24. 07. 2017

Samas ei tähenda ühisõppused Venemaaga sõjalise liidu teket. “Pigem iseloomustab see ühiseid huve, kus Venemaa jaoks on kasulik, kui Hiina õõnestab NATO autoriteeti,” kommenteeris Lust.

Arktiline siiditee: uus meretee Hiinast Euroopasse

Kuigi Hiina arendab jõudsalt raudteid Kesk-Aasias, toimub rohkem kui 85% kaubavahetusest Euroopaga endiselt läbi mereteede. Praegu käib kaubavahetus peamiselt ümber Aafrika lõunaranniku üle Atlandi ookeani ning läbi Araabia mere ja Suessi kanali.  Nii üks kui teine variant on aga Hiina jaoks problemaatilised. “Tee üle Atlandi on liiga pikk ja pealegi kimbutavad meremehi Aafrika vetes sageli piraadid.  Suessi tee on juba praegu ülekoormatud.  Mõlemad mereteed läbivad Malaka väina India ja Vaikse ookeani vahel, mis on USA ja tema liitlaste kontrolli all: vajadusel võiks USA merevägi selle sulgeda mõne päevaga,” kommenteeris Lust riske Hiina silmis. 

"Mõlemad mereteed läbivad Malaka väina India ja Vaikse ookeani vahel, mis on USA ja tema liitlaste kontrolli all: vajadusel võiks USA merevägi selle sulgeda mõne päevaga."

Aleksander Lust, professor 

 

See on tinginud Hiina soovi leida alternatiiv olemasolevatele mereteedele. Põhja-Jäämere marsruut oma lühema teekonna ja hõredama laevaliiklusega on selles vaates perspektiivikas alternatiiv. Küll aga varjutavad seda Lusti sõnutsi teatavad probleemid: “Praegu on Põhja-Jäämere meretee opereeritav ainult suvel, sest seni pole jää põhjapooluse lähedal kaubaveo jaoks piisavalt sulanud.” Arvestades kliima soojenemist ning jää sulamist põhjapolaaraladel, on plaanitav meretee pikemas vaates siiski üsna paljutõotav.

Allikas: The Straits Times, 20. 02. 2018

Arktika meretee rajamine loob ühtlasi võimalusi, kuid ka riske Põhja- ja Baltimaadele suurte taristuprojektide näol. “Hiinal on soov rajada raudteeühendus Norrast läbi Soome Eestisse, et ühendada see Rail Balticuga ning seeläbi ülejäänud Euroopaga,” kommenteeris Lust.  See omakorda eeldaks merealuse tunneli ehitamist Helsingist Tallinnasse.  Kuigi kõigi kolme riigi (Norra, Soome, Eesti) valitsused lükkasid Hiina pakkumise julgeolekupoliitilistel kaalutlustel tagasi, on Hiina projektist endiselt huvitatud, kuna see oleks loogiline jätk Põhja-Jäämere Siiditeele.

Allikas: China Daily, 02. 03. 2018

 Tehniliselt oleks võimalik rajada ühendus Arktikast Euroopasse ka läbi Venemaa, kuid siinkohal näeb Lust takistusena Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid. “Hiina teab, et Euroopa Liit on majandusliku koostöö suhtes Venemaaga ettevaatlik. Hiinlased on hea meelega valmis tegema Venemaaga koostööd, kuid mis puutub transporti, siis Norrast Poolasse ja sealt edasi Saksamaale ulatuval raudteel on nende silmis suurem majanduslik potentsiaal.”

 Teadlastel huvi suurendada regioonidevahelist koostööd

Professor Aleksander Lust rääkis ka Hiina poliitikakujundajate suurenenud huvist Balti- ja Põhjamaade vastu. “Hiina teadlased, ettevõtjad ja poliitikud suhtuvad meisse hästi,” sõnas Lust. “Siiski on teadlikkus meie kultuurist ning asjaajamisest seni olnud pigem vähene. Siiamaani on rohkem tehtud koostööd Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikidega, kuid soovitakse ka laiendada oma koostööd põhja poole.” 

Eestis on samuti märgata huvi kasvu Hiina keele ja kultuuri vastu, kuid Lusti sõnutsi paljud sinoloogid ei uuri kaasaegset Hiinat ning selle väärtusruumi. Lust näeb siinkohal sotsiaalteadlaste rolli olulisust: “Me peaksime edendama arutelu Hiina poliitika ja majanduse üle ja dialoogi Hiinaga, millest võiks tõusta kasu mõlemale poolele.”

 

Professor Aleksander Lust on Eestis sündinud ja Ameerikas hariduse saanud politoloog, kes elab Wuhanis ning õpetab Kesk-Hiina Pedagoogilises Ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.