Ühiskonnateaduste blogi

Mis sulgeks lõhet vene ja eesti õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alastes teadmistes?

Dotsent Triin Lauri ja professor Kaire Põder (EBS) koostöös avaldati hiljuti artikkel, mis selgitas siinsete eesti ja vene õppekeelega koolide ühiskonna-alaste teadmiste õpitulemuste erinevusi. Tihti räägime teadmiste erinevuse puhul perekondlikust taustast, kuid varju on jäänud veel mitu olulist tegurit.

kohtla

 

Triin Lauri ja Kaire Põder avaldasid hiljuti artikli, mis seadis eesmärgiks selgitada siinsete eesti ja vene õppekeelega koolide ühiskonna-alaste teadmiste õpitulemuste erinevusi, keskendudes eelkõige klassikliima avatusest, meediatarbimisest ja religioossusest tulenevatele selgitustele. Selline teemafookus tõukus peamiselt sellest, et senised, perekondliku taustapõhised seletused, on osutunud vaid poolikuks rehkenduseks. Nimelt, kui haridusebavõrdsuse alases kirjanduses on tavapärane, et õpilaste perekondlik taust (näiteks ema-isa haridus ja amet või kultuuriline kapital) suudab seletada haridussoorituste erinevusi ning eesti- ja vene õppekeelega koolide haridustulemuste erinevustest moodustab see samuti märkimisväärse osa, jääb sellise mudeli korral suur osa haridustulemuste erinevustest siiski mõistatuseks. Eesti olukorra teeb eripäraseks ka see, et õppekeele ja koduse keele erinevus, mis sageli halvendab haridussooritust, on Eestis vähem asjakohane või vähemasti teisel viisil asjakohane, kuivõrd suurem hulk venekeelseid lapsi õpib oma emakeeles. Seetõttu otsisimegi mudelile täiendust nn kooli ja perekonna tausta välistest aspektidest ning eeldasime klassikliima, meediatarbimise ja religioossuse olulisust ühiskonna-alaste teadmiste soorituse mõjutamisel ning siinsete koolide erinevuste selgitamisel. Hüpoteesile lisasid vürtsi nii muu maailma analoogsed rõhuasetused kui kirjeldav teadmine siinsete kogukondade erinevustest nii koolidistsipliinis, meediatarbimises kui religioossuses.    

Mida ühiskonna-alaste teadmiste uuring näitab ja miks see on oluline? 

Kodanikuhariduse võimalik roll polariseeruva maailma hädade leevendamisel on üha enam kõlapinda saamas. Kuigi on erinevaid arusaamu, mil viisil ühiskonna-alaseid teadmisi arendada (näiteks klassipingis või kogukonna- ja/või kooliaktivistina) ja sellekohast õpet koolides valitseda, ollakse ühel meelel, et koolil on sotsiaalse ja poliitilise teadlikkuse suurendamisel oluline roll. Nii on teada-tuntud PISA ehk matemaatika, lugemis- ja loodusteaduste alase õpitulemuslikkuse hindamise kõrval tuntust kogumas ka IEA Rahvusvahelise Kodanikuhariduse Uuring (ICCS, vt nt viimase laine eestikeelset ülevaadet siin), mille Eesti-poolsel läbiviimisel on TLÜ inimestel läbi aegade olnud oluline roll. Kuivõrd ühiskonna-alaste teadmiste omandamine arvatakse täppisteaduslike ainete kõrval oluliselt rohkem olema seotud õppuri hoiakutest, on haridustulemuslikkust mõjutavad tegurid põnev uurimisteema just mitmekesises ühiskonnas. 

Mis selgus?

Toetudes ICCS 2016. a andmetele näitasime, et

  • Sarnaselt mitmetele teistele rahvusvahelistele uuringutele (nt PISA) näitas ka 2016. a. ühiskonnaalaste-teadmiste uuring (ICCS), et eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste erinevus on suur (ligikaudu 57 punkti, mis on rohkem kui 10% keskmisest skoorist);
  • Kolmetasandiline (kooli keel, kool, õpilane) analüüs näitas, et kooli keelepõhist erinevust kannavad 1) ootuspäraselt õpilase taustanäitajad (ema-isa haridus jm sotsiaalmajanduslikud tegurid); 2) klassikliima avatus; ja 3) religiooni tähtsus igapäevaelu otsustes.
  • Mida see tähendab?
    • Näiteks klassikliima avatus, mida mõõdeti kui arutelusid ja arvamuste paljusust soosiv klassiõhkkond, on tugevas seoses kõrgema tulemusega. Huvitav on siinjuures tõik, et sellest  klassikliima avatusest võidavad siinsed vene õppekeelega koolide õpilased isegi rohkem (ehk vene õppekeelega kooli õpilase ühiskonna-alaste teadmiste skoor ja arutelusid ja arvamuste paljusust soosiv klassikeskkond on tugevamas seoses kui see näitaja eesti õppekeelega koolis). Kuivõrd aga vene õppekeelega koolides esineb keskmiselt oluliselt vähem sellist avatust, on ka nende koolide keskmine sooritus madalam.
    • Eesti- ja venekeelse elanikkonna erinevused meedia tarbimises ja usaldusväärsuses, sh klassikalise- ja sotsiaalmeedia usaldamises, tundusid kirjeldatavate andmete põhjal põnevad potentsiaalsete selgitajatena ja leidis kinnitust, et äärmuslikud usaldusnäitajad ehk väga kõrge ja väga madal usaldus meedia suhtes on seotud madalamate sooritusnäitajatega. Ehk teisisõnu meedia pime usaldamine ja täielik mitteusaldamine on ühiskonna-alaste teadmistega negatiivses seoses. Siiski, eri õppekeelega koolides siin olulisi erinevusi ei olnud ja siit lisaselgitust eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste erinevustele ei tulnud. Veelgi enam, siin võib mängus olla ka nn tagurpidi kausaalsus ehk madal sooritus on viinud äärmusliku mitteusaldamiseni. Seose suunda meie analüüsimeetodid paraku leida ei võimalda.
    • Lõpetuseks vaatasime religiooni rolli ühiskonna-alaste teadmiste kujunemises ning kasutasime selleks küsimust, mis näitas religiooni tähtsust igapäevaelu küsimustes. Kirjandus lubas eeldada, et mida suuremaks peetakse religiooni rolli, seda madalam on ühiskonna-alaste teadmiste tase. Üldjoontes Eesti andmed seda ka kinnitasid. Samas, veidi üllatuslikult on religiooni olulisuse negatiivne mõju suurem just eesti õppekeelega koolides – ehk eesti õppekeelega koolis õppival tugevalt religioossel õpilasel on õpitulemused kehvemad võrrelduna tugevalt religioosse õpilasega vene õppekeelega koolis.

Lõpuks kontrollisime, kas samad mõjud avalduvad ka muukeelsete õpilaste puhul, kes käivad eesti õppekeelega koolides. Leidsime, et kehtivad. Seega võime öelda, et tegemist ei ole vene õppekeelega kooli, vaid vähemuse efektiga, mis avaldub nii eesti kui vene õppekeelega koolis. 

Kokkuvõtteks, muidugi, mõõta saab seda, mille kohta on andmed ja õigustatult võib küsida, millist rolli kõiges selles võivad mängida õpetajad. On ju korduvalt juhitud tähelepanu puudustele vene õppekeelega koolide õpetajate ettevalmistamises. Paraku seda ICCS andmete pealt kinnitada ei saa, sest koolijuhtide poolt vastatud andmete kohaselt õpetajate kvalifikatsiooni osas olid vene õppekeelega koolide näitajad pigem kõrgemad. Samas eks erinevusi klassikliimas võib samuti tõlgendada kui õpetajate uuendusmeelsuse ja muutunud õpikäsituse omandamise näitaja.                

Milliseid muutusi tuleks poliitikas ellu viia?

Tuleb rõhutada, et vaatamata mitmetasandilisele modelleerimistehnikale, jääb meie analüüs ikkagi pigem kirjeldav-avastavaks, kuivõrd suudame määratleda küll eri tasandite seletusvõime ja statistiliselt olulised seosed, kuid ei selgita neid seoseid loovaid põhjuslikke mehhanisme. Viimaseks oleks vaja eksperimentaalseid andmeid. Siiski koorub meie analüüsist välja üks väga selge – eesti keelest erineva koduse keelega õpilaste ühiskonna-alastele teadmistele on arutelusid ja arvamuste paljusust soosiv klassiõhkkond eriti head hoogu andev. See hoog on praegu oluliselt pärsitud sobiva keskkonna nappusest. Meie soovituseks oleks suunata fookus avatud klassikliimale, sh nii määratleda senised takistused kui leida võimalusi sellise õhkkonna kujundamiseks.