Innovatsioon, mida loovad meie sotsiaalsed ettevõtjad

Sunandan ja Limbaroyati on Bangladeshist ja Indoneesiast pärit paar, kes elavad ning õpivad Eestis. Sunandan lõpetas äsja Tallinna Ülikooli, kus õppis sotsiaalset ettevõtluset, samal ajal kui Limbaroyati õpib digitaalsete õpimängude magistriprogrammis. Üheskoos töötasid nad välja rakenduse OptCrops, mis abistab Bangladeshi väiketalunikke.

Kas saaksite end lühidalt tutvustada?

Sunandan: Tere! Minu nimi on Sunandan Sarkar ja ma olen värskelt lõpetanud sotsiaalse ettevõtluse MA programmi. Elan Tallinnas ja tegelen oma magistriõpingutega alates 2018. aastast.

Need kaks aastat seiklusi Eestis on mind elus palju edasi viinud ja andnud mulle lisaks akadeemilistele teadmistele ka elukogemusi, pakkudes uut, praktilist ja digitaalset vaatenurka maailmale, kus elame. Peamised tegurid, mis mind kogu teekonnal on aidanud, on motivatsioon, visadus, kohanemisvõime, juhtimine ja vankumatu valmisolek. Pärast Tallinna Ülikooli lõpetamist tunnen end palju enesekindlamalt, uudishimulikumalt ja vastutustundlikumalt ning soovin oma teadmised ja oskused funktsionaalselt kogukonda panustada.

Limbaroyati: Tere! Minu nimi on Limbaroyati. Ma olen vabakutseline disainer ning mulle meeldib tegeleda kunstiga. Minu tööd hõlmavad peamiselt UI/UX kujundust, logode kujundamist, animatsiooni, illustratsiooni ja mängude kujundamist. Praegu tegelen Tallinna Ülikoolis digitaalse õppemängu magistriõppega.

Mis teid Eestisse tõi?

Limbaroyati: Meile meeldib avastada ja kogeda midagi teistsugust teistes maailma osades ning leidsime, et Eesti võib olla mõlema jaoks parim. Õnneks Tallinna Ülikoolis oli ka meile mõlemale meelepärased magistriõppekavad ning Eesti riigina tundus samuti huvitav. Me lihtsalt pakkisime asjad ja lendasime siia!

Sunandan: Minu ambitsioon Eestis õppida tuleneb selle läbipaistvusest, e-residentsusest, digitaalsest ühiskonnast ja startup-keskkonnast. Pärast veebis leiduva info kontrollimist oli ilmne, et ettevõtte saab siin asutada kiirelt ja mugavalt.

Eesti toetav, entusiastlik ja avatud idufirmade ökosüsteem võimaldab ambitsioonikatel inimestel ja meeskondadel arendada ideed käegakatsutavaks tooteks. Tallinna Ülikooli pakutav projektipõhine magistriprogramm Sotsiaalne ettevõtlus (SEMA) oli minu jaoks elu muutev võimalus, mida olen kogu aeg otsinud. Mõistsin, et Eesti oleks ideaalne pinnas järgmise sammu astumiseks minu karjääris. Seetõttu tõi mind siia suur huvi õppida sotsiaalset ettevõtlust ja oma ettevõtte loomist, millel on ühiskonnale positiivne mõju.

Sunandan, olete just lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistriprogrammi, esitades suurepärase projektitöö. Kas saaksite palun jagada meiega, milline on teie projekt?

Sunandan: Suur tänu komplimendi eest. Olen vaimustuses ja see poleks olnud võimalik ilma juhendaja juhendamiseta ja toeta. Öeldakse, et sotsiaalsed ettevõtjad näevad võimalusi, kuidas sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid ressursse majandusarenguga siduda. Mul on hea meel olla osa ettevõtlusringkondadest, millel on märkimisväärne mõju ühiskonnale. Digitaalsete tööriistade ja veebiplatvormide abil loominguliste ärikontseptsioonide väljatöötamiseks aitavad sotsiaalsed ettevõtjad ületada lünki ärikontseptsioonide ja praktika vahel. Sotsiaalse ettevõtjana tuleb maarahvale mõeldes esimesena pähe põllumajandus ja talupidamine.

 

Ma töötan projekti kallal, mille eesmärk on anda väiketalunikest põllumeestele Bangladeshis rohkem võimekust. Eesmärk on luua platvorm, mis tagab maapiirkondade jätkusuutliku majanduskasvu, võimaldades samal ajal väiketalunikele juurdepääsu olemasolevale teaduslikule ja praktilisele põllumajandusteabele. Selle kontseptsiooniga alustamiseks pidin tegema esialgsed uuringud sihtgrupi täpsemaks mõistmiseks.

Uuringute leidude põhjal sain aru, et peame looma prototüübi, mis on lihtne, kasutajasõbralik, väga intuitiivselt kasutatav, kultuuriliselt sobiv ja koostatud kergelt mõistetavas keeles. Et luua optimaalne lahendus põllumajandustootjatele, kes hakkavad igapäevaselt teenuseid kasutama, järgisime prototüübi kujundamiseks ja väljatöötamiseks kõiki seatud disaininõudeid.

Lõpuks testiti kavandatud teenuseid täiustuste tuvastamiseks lõppkasutaja seadetes ja leidsime sihtkasutajatelt enamasti positiivset tagasisidet. Selline on meie lugu.

Minu naine Limbaroyati on selle keskkonna kujundaja ja oluline osa projektist. Tema roll selle projekti väljatöötamisel oli logo, ikooni, visuaalse kontseptsiooni ja prototüübi kujundamine. Ta on kogu teekonnal olnud mulle väga suureks toeks ning mul on raske sõnades väljendada oma tänu tema panuse eest sellesse kujundustöösse ja ka minusse uskumise eest.

Limbaroyati: Me mõtlesime ning arutasime alati koos, mis rakendusse võiks sobituda, enne kui kontseptsiooni ja prototüübi kujundasin.

Viimase kahe aasta jooksul olite oma projektiidee kallal väga aktiivsed Eestis ja ka Soomes. Mida SEMA programm teile andis, mis oli teie jaoks sotsiaalse ettevõtjana asjakohane?

Sunandan: Selle projekti teekonnal olid asjakohased mitmed praktilised ja projektipõhised teadmised, mida omandasin SEMA õppe raames. SEMA õpingute raames läbisin mitmeid intensiivseid ettevõtluskursusi, mis olid suureks abiks kontseptsiooni loomes ja praktikas.

Ettevõtluse arendamise mudelid, projektijuhtimine, sotsiaalne ettevõtlus, IKT ja kommunikatsioon ning suhtekorraldus olid mõned põhikursus ed, mis tekitasid minus süvendatud huvi projektipõhisesse õppesse. Need on omakorda aidanud mul arendada ettevõtlusoskusi, viies lõpule paar reaalajas projekti.

Nendes projektides õpetati ja kasutati paljusid praktilisi tööriistu, nagu näiteks Lean ärimudeli lõuend, One-pager, väärtuspakkumise lõuend, tööjaotuse struktuur (WBS), kvaliteedi jälgimine ja riskide haldamine ning finantsaruannete koostamine. Need hariduslikud ja praktilised koolitused andsid mulle toetava keskkonna ideede väljatöötamiseks ning panid aluse oma ettevõtte asutamiseks tulevikus.

Lisaks osalemine mitmetel startup-võistlustel ja üritustel mitmes Eesti linnas on olnud suureks abiks nii meeskonnatöö, avaliku esinemise oskuste kui ka enesekindluse suurendamisel. Selle eest saan küll anda au SEMA magistriprogrammile.

Millise kogemuse Eesti teile andis viimase kahe aastaga? Kuidas näete erinevusi Eesti ja Soome vahel, kui tegemist on mõjukeskse ettevõtlustöö toetamisega?

Sunandan: Ma ütleksin, et Eesti on mulle pakkunud palju võimalusi alates kergest juurdepääsust ressurssidele, tasuta transport ja turvalisuse. Lisaks sellele on Eesti kõrgtehnoloogiline digitaalne ühiskond. Minu projektis on mitmed aspektid seotud põllumajandusliku tehnoloogilise innovatsiooniga, näiteks tarkvaraarendus, hääletuvastus, kõnesüntees ja AI / ML (tehisintellekti tuleviku rakendamine).

Seda projekti arendatakse praegu Tallinnas tänu täiuslikule asukohale, kus on kiire ja lihtne äriinfrastruktuur, läbipaistvus, e-residentsus, digitaalne ühiskond ja startup-keskkond. Rääkimata sellest, et sotsiaalse põllumajandusliku ettevõtluse võimekus Eestis loob eeldused tehnoloogia arengule ja digikultuuri ettevõtlusvaimule, mis on põllumajandussektoris töötajatele väga realistlik ja hädavajalik.

Tallinn on kaunis linn ja kultuuri keskpunkt. Lisaks sellele olen siin viibimise ajal kogenud ka Eesti laulupidu (Laulu- ja Tantsupidu 2019), mis oli tõeline meistriteos ja sündmusterohke festival. Eesti kultuuri kogen nagu kohalik.

Lisaks eelnevale olen osalenud mitmel häkatonil Eestis ja üks asi, mida märkasin kõigil neil üritustel, on see, et korraldajad pakkusid projekti lõpuleviimise ajal suurepärast ja kogemusterohket juhendamist. Küll aga oli mõnel juhul raske leida kaasamõtlejaid või kedagi, kes sooviks sotsiaalse mõjuga startupiga liituda.

Võib-olla on sotsiaalne äri noorele põlvkonnale suhteliselt võõras. Kuid alates eelmisest aastast on Eestis palju asju muutunud. Nüüdseks toimub Eestis palju sotsiaalse mõjuga seotud startup-häkatone, näiteks eelmisel aastal korraldasid Tallinna Ülikooli SEMA ja SEB pank koostöös JCI Maailmakongressiga Digitaalse innovatsiooni päevad. See häkaton oli mõeldud sotsiaalse ettevõtlusega seotud ideede loomiseks.

Soome kohta ütleksin, et see on Eestiga võrreldes päris suur riik. Nad on sotsiaalsete ideede suhtes rohkem toetavad ja vastutulelikud. Nad teevad kõik endast oleneva, et ettevõtlusentusiastidele juhendamist pakkuda. Soomel on mitu valitsusvälist organisatsiooni, mille eesmärk on aidata inimestel oma oskusi täiendada ja uusi oskusi omandada, et nad jõuaksid tehnikamaailma kas käivitades uue käivitusprogrammi või olles osa väljakujunenud idufirmast. Lisaks neile sammudele pakuvad nad ka tasuta koolitusi, mida viivad läbi tunnustatud mentorid.

SKP elaniku kohta, sotsiaalne toetus, vabadus ja suuremeelsus on Soomes kõrgem kui paljudel teistel riikidel. Sellest suuresti tulenevalt peetakse ka Soomet maailma kõige õnnelikumaks riigiks (2019), mis kahtlemata aitab edendada innovatsiooni, loovust ja ettevõtlikkust. Alates 1. juulist 2019 on Soome ettevõtte aktsiakapitali nõue 0 €, mis muudab ettevõtte asutamise väga lihtsaks, kuna pole vaja Soome lennata ega omakapitali eest maksta.

Mis on teie edasised plaanid? Kuidas jätkate pärast lõpetamist?

Limbaroyati: Tahaksime selle rakenduse ellu äratada. Muidugi on palju asju vaja selleks enna teha, näiteks ühendada sama mõtteviisiga inimesed suurema meeskonna saamiseks, otsides ka ingelinvestorit. Samm sammu haaval, kuni jõuame eesmärgini!

Sunandan: Tahaksime jätkata oma lõpliku prototüübi väljatöötamist ja samal ajal otsida rahastamist selle käivitamiseks ja kehtestamiseks. Praegu saame arengutempole järele jõuda pidevust kaotamata. Inimesed elavad praegu pandeemia tõttu rasket aega. Igas olukorras peituvad aga võimalused. Meie projekt on sobiv lahendus mõnele probleemile, millega põllumehed tänapäeval silmitsi seisavad. Aega, mis mul praegu on, tuleb selle projekti elluviimisel osavalt ära kasutada.

Ettevõtjana alustamine on tänapäeval üha populaarsem. Võib-olla oleks minu ettevõtlusoskuste proovile panemine ja füüsilisest isikust ettevõtjaks saamine nutikas samm. Tahaksin rohkem uurida, kogeda erinevaid kultuure ja kohtuda ka uute inimestega.

 

Sunandaniga saate ühendust võtta SEIP-is

Ja Limbaroyati aadressil http://limbaroyati.com/