Tallinna Ülikooli üliõpilaste seminar ja omavalitsuspäev 17.04.2021

Seminar

17. aprillil toimus Tallinna Ülikooliühiskonnateaduste instituudi üliõpilaste seminar aines „Kohalik valitsemine“. Nõnda nagu ka nädal varem toimunud esimeses seminaris, olid ettekanded pühendatud Eesti omavalitsuspäevale ja kohaliku valitsemisega seotud teemadele ning seekordse praktikumi teema oli „Kohalike omavalitsuste koostöö ja omavalitsuspäevad II“. Kui eelneval nädalal olid moderaatoriteks Tallinna Ülikooli haldus- ja ärikorralduse õppekava üliõpilased Maris Sild ja Meigo Mõttus, siis nüüd modereerisid seminari Tallinna Ülikooli haldus- ja ärikorralduse õppekava üliõpilased Jörgen Remmelkoor ja Mihhail Laurand.

Juba mõnda aega on Tallinna Ülikooli õppejõud  Sulev Lääne olnud eestvedajaks sellele, et tema üliõpilased ei saaks ülikoolis õppides mitte ainult häid teoreetilisi teadmisi, vaid lisaks ka otsekontakti ja vahetu tagasiside meie riigi tipp-praktikutelt – tuntud poliitikutelt, ametnikelt ja kohalike omavalitsuste pikaaegsetelt tunnustatud tegijatelt. Kui varasematel aastatel on võimaldatud külastusi institutsioonidesse või kutsustud auväärt külalisi ülikooli, siis nagu viimasel aastal kombeks, toimus antud seminar Zoomi vahendusel. Üliõpilased said teha oma ettekande, mida retsenseerisid kaasüliõpilased ning oma kommentaari ja hinnangu arutelude vormis said ettekannete vahel anda meie külalised Riigikogust, ministeeriumidest, kohalikest omavalitsustest ja nende liitudest, ülikoolidest ning valdkonna eksperdid.

Sulev Lääne sõnas sissejuhatavas osas, et omavalitsuspäev riikliku tähtpäevana on saanud juba teatud traditsiooniks, kuid areneb kindlalt edasi tingimusel, et ka noored selle omaks võtavad. Tervitussõnad edastas Katrin Niglas, kes sooviks, et noorte ideed oleksid järgnevatesse omavalitsuspäevadesse üha rohkem kaasatud ning soovis kõigile jõudu ja indu.

Sulev Lääne

 

Esimene üliõpilastest moodustatud rühm tegi ettekande teemal „Eesti IV Omavalitsuspäev. Haridus, teadus ning ettevõtlus – tee tulevikku“. Neljanda omavalitsuspäeva konverents toimus 19-20. septembril 2019 Pärnus. Ühe huvitava faktina kaob Oxfordi ülikooli teadlaste uurimuse kohaselt 10 aastaga 45% tänastest töökohtadest, mistõttu tasub toonitada elukestva õppe tähtsust. Koostöö ettevõtluse, hariduse ja teaduse vahel on kriitilise tähtsusega. Noorte kaasamine maapiirkondades on üha suurema tähtsusega, et nad saaksid panustada oma ideedega ja tunneksid end osana kogukonnast, mis suurendab ka tõenäosust, et kui meil on tulevikus alles regionaalsed kolledžid, siis inimesed ei tule tingimata Harjumaale õppima, elama ja töötama, vaid seovad end juba varakult oma kodukohaga. Omavalitsuspäeval tõstatati lisaks era- ja avaliku sektori koostöö olulisusele haridusvaldkonna kujundamisel esile ka ettevõtluspädevuse olulisust kõigil haridustasemetel ning paindlike erilahenduste loomist järgneva 15 aasta perioodil.

Järgnevalt sai sõna Aivar Kokk, kes on Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ning Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. Kokk rõhutas esmajoones koostöö olulisust riigi, erasektori ja kolmanda sektori vahel, läbi mille on võimalik Eestit edasi arendada ühiselt. Koostöö on Eesti erinevates piirkondades seni väga ebaühtlase tasemega. Ott Kasuri, kes on Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht, rõhutas, et linnades ja suurlinnades, kuhu on koondunud nii kapital kui ka teadus ülikoolide näol, on heas seisus ning me peaksime pöörama põhitähelepanu sellele, kuidas toetada piirkondade elukvaliteedi ühtlustumist ning ettevõtluslinnakute arendamist, mida saab kohalik omavalitsus läbi taristu arendamise toetada. Ettevõtja Raivo Vare sõnas, et kohalikel omavalitsusel lisaks planeeringutele on ka laiem taristu arendamise roll – lisaks kiire interneti levikule peavad olema teed ja muu taristu korras. Varele sekundeeris ka Kokk, kelle väitel on Eesti oma taristu arengus paraku maha jäänud ning lisas, et omavalitsused peaksid ettevõtjaid toetama. Ants Liimets kiitis ettekande tegijaid toonitades, et inimesed ise peavad olema huvitatud oma kohaliku elukeskkonna muutmisest, ning rõhutas linna- ja vallasekretäride rolli olulisust järjepidevuse hoidjatena era- ja avaliku sektori vahelises koostöös, eriti võimuvahetusel.

Järgmine üliõpilase grupp tegi ettekande selle aasta augusti teises pooles Tartus kavandatava Eesti VI Omavalitsuspäeva kohta. Teemaks on  „Riigi jakohaliku omavalitsuse suhted. Rohepööre kui ühine väljakutse“.  Välja toodi juba ka eelnevates ettekannetes puudutatud teemasid, ajaloolise kujunemise tausta ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö mitmeid aspekte. Tudengite pika ja põhjaliku ettekande põhiosadena võiks esile tuua just EL-i suuna - saada aastaks 2050 täielikult kliimaneutraalseks, vähendades CO2 heiteid, kaitstes keskkonda, soodustades ringmajandust ning kaasates mahukaid investeeringuid innovatsiooni ja teadusuuringutesse. EL-i meetmete 100 miljardist eurost suunatakse 350 miljonit eurot just Ida-Virumaale Õiglase Ülemineku Fondi raames uutesse tehnoloogiatesse. Rohepöördega seotud probleemidest toodi esile suurte majandusharude ümberstruktureerimine, hooned, transport ja elurikkus. Eestis seisab ees lähiajal just energeetikasektori ümberkujundamine.

Eveliis Padar, Tartu Linnavolikogu esimehe nõunik, tutvustas eesootava VI Omavalitsuspäeva kava ja rõhutas, et saab olema interaktiivne konverents. Rae abivallavanem Priit Põldmäe tõi esile, et omavalitsuse finantsvõimekus saab määravaks kavatsuste ja plaanide elluviimisel. Emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees rõhutas et oleme 30 aasta jooksul uurinud ja ka arvestanud Põhjamaade arengut. Toimunud on Soome, Taani ja Rootsiga palju kokkusaamisi, väiksemal määral Norra või Islandiga. Koostöö peaks jätkuma.

Järgmises üliõpilaste ettekandes „Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö ja selle üleriigiline korraldus“ anti lisaks kohalike omavalitsuste ajaloolisele kujunemisele ülevaade haldusreformist. Toodi esile, et suuremad ja võimekamad omavalitsused nagu Tallinn ja Tartu on poliitilistes suhetes riigi keskvõimuga tugevamad „mängijad“ kui väiksemad vallad ja linnad. Kohalikud omavalitsused teevad koostööd ka rahvusvahelisel tasandil, Tallinn enim näiteks Berliini, Moskva ja Pekingiga. Enamikel juhtudel on rahvusvaheline koostöö pigem formaalne, samas aga püütakse suhteid soojana hoida isegi siis, kui riikide omavaheline koostöö võib ajutiselt olla madalseisus.

Toila vallavanem ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East tänas Sulev Läänet ning ühtlasi kiitis ettekande tegijaid. Ta rõhutas, et isiklikult pooldab ta suuremaid omavalitsusi ning haldusreform teatud osades pole veel oma eesmärke täitnud ning et suuremates omavalitsustes on võimekus parem. Koostöö katuseorganisatsioonides ja liitudes aitab siiski ka väiksematel omavalitsustel rohkem oma mõju suurendada ja kohalikus arengus ära teha.

Päeva viimases osas anti ülevaade Eesti V Omavalitsuspäevast ning regionaalsest arengust ja korraldusest. Probleemide olemus seisneb meil hetkel peamiselt vananevas rahvastikus ja linnastumises, sotsiaalmajandusliku regionaalse ebavõrdsuse kasvus. Eesmärk on edaspidi regionaalses arengus võtta arvesse piirkondade arengueeldusi ja eripärasid, mida võiks regionaalsete nõukogude moodustamine kaasa tuua. Nõukogude kui institutsioonide mõjudest toodi esile poliitika algataja, samuti investeerimisvõimekuse kasvataja, tugevama piirkondliku identiteedi kasvataja, aga ka KOV-ide autonoomia suurendaja rollid. Ohtudena mainiti ära kuluefektiivsus ja sisulise poole taandumine, ülesannete dubleerimise oht, regioonide sisemise ebavõrdsuse kasv, aga ka regioonikeskuste võimestamine, mil investeeringud jääks just keskustesse kinni ega liiguks edasi KOV-idele. Koostöö kohustuslikkus, ühise infosüsteemi rajamine ja KOKSi ajakohastamine aitaksid kindlasti neid probleeme ennetada. Seminar_2

Andre Sepp, Raasiku vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees kiitis ettekande põhjalikkust ning tõi välja, et tänase päeva KOV-ide põhilised koostöö võtmekohad on ühistransport, jäätmehooldus ja strateegiline regionaalne planeerimine. Neid valdkondi ilma koostööta tulemuslikult ei juhi. Tiiu Aro rääkis Muhu ja Saaremaa vallas/Kuressares kavandatud omavalitsuspäeva korraldamisest. Kahjuks jäi omavalitsuspäev viiruse tõttu täies mahus toimumata, kuid väiksemal kohtumisel arutati mitmeid kohaliku omavalitsuse arengu olulisi probleeme ning kiideti heaks ka varem ette valmistatud deklaratsiooni projekt.

Kahel seminaripäeval osalenud eksperdid: Jan Trei (ELVL), Urve Tiidus (Riigikogu) ja Helir-Valdor Seeder (Riigikogu), Aivar Kokk (Riigikogu), Raivo Vare (ettevõtja), Ott Kasuri (ELVL) ja Sirje Ludvig (ELVL), Tarmo Tammiste (MKM), Katrin Niglas (TLÜ), Indrek Grauberg (TLÜ), Kersten Kattai (TLÜ), Erle Neeme (TLÜ), Ants Liimets (varasem Narva linnasekretär ja üleriigilise seltsi peasekretär), Eveliis Padar (Tartu Linnavolikogu esimehe nõunik), Priit Põldmäe (Rae vald), Sulev Mäeltsemees (TTÜ), Tiiu Aro (Riigikogu), Andre Sepp (Raasiku vald, HOL).

Sulev Lääne võttis lõppsõnas teemad kenasti kokku, tänades üliõpilasi öeldes, et ilma tudengiteta selliseid seminare ei toimuks. Samuti tänas ta kõiki eksperte väga sisukate mõtteavalduste eest. Ta tõstis esile, et ideed ja teemad ei peaks jääma nendesse seminaridesse kinni, vaid vääriksid edasist esiletõstmist ja laiemas inforuumis kajastamist.