Ühiskonnateaduste blogi

Ühiskonnateaduste instituudi tudengite õppekäik riigiasutustesse

Sel sügissemestril külastasid haldus- ja ärikorralduse ning riigiteaduste üliõpilased Riigikogu, Riigikantseleid, Siseministeeriumi ning Rahandusministeeriumi.

pilt

Juba on traditsiooniks saanud, et õppejõud Sulev Lääne eestvedamisel saavad ühiskonnateaduste instituudi tudengid igal aastal külastada erinevaid riigiasutusi, et saada aimu, kuidas kogenud ametnikud õpitavat oma igapäevases töös rakendavad. Sel sügissemestril külastasid haldus- ja ärikorralduse ning riigiteaduste üliõpilased Riigikogu, Riigikantseleid, Siseministeeriumi ning Rahandusministeeriumi.

Pildigalerii

Pildigalerii

Veel fotosid

Kohtumise ajakava

Riigkogu suures saalis istudes, pea kohal aukartust äratavalt kõrged laevõlvid mõtteteravust sümboliseerivate ornamentidega, kuulasid tudengid Riigikogu esimehe Jüri Ratase tagasivaadet Riigikogu ajaloole. On ju tegemist sümboolse aastaga, mil 30 aastat möödub päevast, kui taasiseseisvunud Eesti esimene Riigikogu koosseis samas saalis kogunes. Ratas tutvustas ka Riigkogu töö- ja kodukorda, erilist huvi tunti seaduseelnõude menetlemise ning fraktsioonide töökorralduse vastu. Küsiti ka, kas Riigikogu ja komisjonide liikmetelt võiks oodata valdkonnaspetsiifilist haridust või kogemust, mille peale leiti aga ühise arutelu käigus, et taustade, kogemuste ja vaatenurkade paljusus Riigikogus on demokraatia seisukohalt pigem positiivne nähtus. Samuti arutati pikemalt sellistel intrigeerivatel teemadel nagu erikomisjonide volitused, võimalikud muudatused töökorra seaduses ning Riigikogu liikmete hõivatus muude ametitega paralleelselt.

Sama avatult lubas Vabariigi Valitsuse töödesse-tegemistesse pilgu heita riigisekretär Taimar Peterkop. Võtnud istet Stenibocki majas asuva Karl Terrase nimelise kabineti ümarlaua taga, uurisid tudengid temalt nii Riigisekretäri igapäevase töö ja väljakutsete kohta: on ju riigisekretäri põhiülesanne tagada valitsuse sujuv töö. Näiteks võimaldab riigikantselei ametnike pühendunud koostöö valitsuse istungil eelnõu 23 sekundiga vastu võtta – tõepoolest, selline on kiireima istungi senine rekord, mis eeldab dokumentatsiooni laitmatut ettevalmistust. Istungi ettevalmistamisest, päevakavadest, otsustusprotsessidest ja menetluskorrast rääkis Peterkop külaliste huvi tõttu pikalt ja põhjalikult, tutvustades ka toetavaid infosüsteeme VIIS ja EIS,. Mainitud sai ka asjaolu, et loomisel on platvorm, mis ühildab omavahel mitmed süsteemid ja seda ikka efektiivsuse tõstmiseks. Küsiti ka riigisekretäri enda rolli ja võimaluste kohta poliitika kujundamise protsessis, riigikantselei projektipõhistest lisaülesannetest ning rollist tippametnike värbamisel. Taimar Peterkop jutustas oma tööst siira entusiasmiga, rääkis isiklikest töövõitudest ning innustas ühiskonnateaduste tudengeidki juhipositsioonide poole pürgima. Meeldejääva arutelu lõpetuseks tutvusid külalised Stenbocki majaga, muuhulgas lubati piiluda ka peaministri enda kabinetti.

Peale väikest jalutuskäiku Toompealt all-linna korraldas siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Maris Neeno külalistele tõelise orienteerumisekskursiooni Siseministeeriumi maja labürintides. Ehkki väärika ajaloolise maja koridorides ja poolkorrustel on lihtne eksida, tõdes Neeno, et töötajatel on vana majaga hüvasti jätta ja moodsasse Superministeeriumisse kolida veidi kurb. Koridoris kohtuti ootamatult ka sisejulgeoleku asekantsleri Veiko Kommusaarega, kes meeleldi ka enda tööst kiire ülevaate andis. Ministri nõunik tutvustas suurima haldusalaga ministeeriumi struktuuri ja allüksusi ning julgustas samuti tudengeid uurima töö- ja praktikavõimaluste kohta – seda enam, et suurt hulka haldusalasse kuuluvaid avalikke teenistujaid ootab peagi ees kauaoodatud palgatõus. Viimast peab oluliseks töövõiduks ka siseminister Lauri Läänemets, kes leidis veebi teel kohtumiseks aega koosolekute vahel sügiseses Tartu linnas jalutades. Mõnusalt vabas õhkkonnas arutleti külalistele ja ilmselt kogu Eesti rahvale täna enim pinget pakkuvatel teemadel, näiteks sisejulgeolek, piiriküsimused, toimetulek põgenikekriisiga ja varjumiskohtade kaardistamise ja rajamise strateegiad.
Pika ja sisuka ringkäigu lõpetasid tudengid Superministeeriumis, kus Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak andis väga põhjaliku ja professionaalse ülevaate RIHATO vastutusalast.

Sarnaselt teistele lektoritele julgustab temagi tudengeid ministeeriumisse praktikale kandideerima: Haraki endagi mitmekülgne ja sisukas ametnikukarjäär sai alguse praktikast Keskkonnaministeeriumis. Ta selgitas avaliku teenistuse töötajate jaotumist erinevate valdkondade vahel ja valitsussektori töötajate jaotust, keskvalitsuse palgapoliitikat ning Rahandusministeeriumi rolli eelarvestrateegia väljatöötamises. Murekohana tõi Harak välja inimeste juhtimise ja riigi ühtse personalipoliitika kujundamise, mis on üks RIHATO olulisi valdkondi. Valitsemise keerukuse kasv, kaugtöö, kiire kohanemisvõime ja koostöö, teenuste optimeerimine, teenistujate vananemine käsikäes ühiskonnaga, digioskuste vajalikkuse kasv, eriharidusega teenistujate osakaalu kasv – need on RIHATO peamised vajadused ja väljakutsed, mida Harak külaliste küsimustele vastuseks loetles. 

Külastused ja kohtumised pakkusid tudengitele rohkelt mõtteainet ning annavad kindlasti motivatsiooni nimetatud oskuste omandamiseks, et peale haridustee lõpetamist olla valmis põnevaks ja sisukaks ametnikukarjääriks mistahes riigiasutuses. Oma riigi heaks töötamine ja suurte eesmärkide elluviimine on ju tõeliselt üllas põhjus, miks noored avaliku sektori teenistuse poole veelgi enam vaadata võiksid – selles olid nii esinejad kui külalised päeva lõpuks ühel häälel nõus.