ÜTI tudengid käisid tutvumas riigikorralduse praktilise poolega ning kohtusid peaministriga

Novembrikuu viimase reede varahommikul võis Stenbocki maja ukse taga kohata mitmekümneliikmelist aktiivselt vestlevat seltskonda. Tegemist oli TLÜ teise kursuse riigiteaduse magistrantide ja bakalaureuse tudengitega. Ees ootas mitu tundi põnevaid kohtumisi Riigikantseleis, Õiguskantsleri Kantseleis ja Riigikogus. Kodutöö oli tudengitel loomulikult eelnevalt tehtud ehk siis tutvutud asjakohaste seaduste, materjalide ja asutuste kodulehtedega ning omades juba eelnevalt ülevaadet külastatavate asutuste kohast Eesti põhiseaduslike institutsioonide maastikul.

Pärast põgusat sissejuhatust Riigikantseleis avanes võimalus kohtuda peaminister Jüri Ratasega, kes vastas üliõpilaste ette saadetud ja kohapeal esitatud küsimustele. Kõne alla tulid nii päevapoliitilised teemad, suurimad väljakutsed hetkelises poliitolukorras, aga jõuti ka isiklikemate teemadeni ehk näiteks selleni, kuidas tulla toime emotsionaalse pingega, mida toob endaga kaasa valitsusjuhi töö. Riigi seisukohast on peaministri sõnul suurimateks väljakutseteks heade avalike teenuste pakkumine oludes, kus maksud on madalad, kaitsekulud kõrged ja tööealine elanikkond aina väheneb ning pensioniealiste osakaal suureneb. Lisaks tõi peaminister välja Brexiti võimalikku mõju Eesti majandusele, samuti kliimatemaatikat. Positiivsena näeb peaminister märke, et palkade vahe Eestis ja mujal Euroopas väheneb ning tasapisi pöördutakse kodumaale tagasi, seda eriti meditsiinisektoris, kus valitseb eriti suur tööjõupuudus. Peaminister kiitis tublit ja pädevat ametnikkonda. Küll aga märkis ära, et väga laiades ja suuremahulistes teemades, näiteks sellistes, mille toob endaga kaasa Eesti liikmelisus ÜRO Julgeolekunõukogus, võivad osutuda ametnikele keerukateks. 

Peaministri nõunik Riho Kangur ja strateegiabüroo nõunik Heleri Reinsalu (kes muide õpib samal kursusel külastusel olnud magistrantidega) tutvustasid täpsemalt Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi kui õigusliku instrumendi ja kabineti nõupidamise kui poliitilise instrumendi töökorraldust ja toimimisloogikat. Räägiti seadusloome protsessidest ja selle bürokraatlikust ja poliitilisest mõõtmest. 

Õiguskantsleri Kantselei

Järgmiseks oodati tudengeid Õiguskantsleri Kantseleis. Kahjuks pidi õiguskantsler Ülle Madise viibima samaaegselt meie külastusega KUKU raadio stuudios ning asutuse tegevust ja hoonet tutvustasid tema nõunikud. Samas õnnestus tudengitel Ülle Madisega ikkagi kohtudada, kui Kantsler oli parasjagu Kantseleist lahkumas. Ta tänas meid külla tulemast ja innustas meid, et tema nõunikud on väga professionaalsed ja oskavad kõikidele meie küsimustele vastata.

Juta Saarevet, puuetega inimeste õiguste valdkonna juht, võttis sõna teemal puudega või erivajadustega inimeste kaasamine. Tema eesmärk on luua kõigile võrdsed tingimused linnaruumis liiklemiseks. Selleks on juba tehtud ka samm Õiguskantsleri Kantselei siseselt, kuhu peagi ehitatakse lift, et ka erivajadustega inimesed saaksid Kantselei hoonet külastada.

Aigi Kivioja, sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik tutvustas kaasava hariduse põhimõtet ja vaateid, millele Õiguskantsleri kantselei oma töös keskendub. Jutuks tuli muuhulgas ka kaasavharidus. See tekitas tudengites palju ärevust ja argumenteerimist jätkus kauaks.

Indrek-Ivar Määrits, kontrollkäikude osakonna juhataja rääkis TLÜ tudengitele, kuidas viiakse läbi kontrollkäigud kinnipidamiskohtades. Seda nii vanglate kui ka psühhiaatriakliinikute näitel. Saime teada, et külastusi viiakse läbi etteteatamata ning 5-6 liikmelise tiimina. Peamiselt kontrollitakse kinnipeetavate elementaarseid heaoluelemente. Tekkis arutelu, kas vastavaid käike viiakse läbi ka kohtades, kus inimene viibib lühiajaliselt, näiteks kaubanduskeskuste kinnipidamise ruumid. Härra Määritsa sõnul pole seda varasemalt tehtud, põhuseks toodi välja see, et inimesed on vastavates ruumides vähest aega ja kõikide selliste ruumide kontrollimiseks pole kahjuks piisavalt ressursse.

Riigikogu - Euroopa Liidu asjade komisjon

Riigikogus tutvustas tudengitele Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) tegevust komisjoni esimees Anneli Ott. Tudengid õppisid tundma ELAKI tööpõhimõtteid, huvitava faktina toodi välja, et Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimuvad ka reedeti. Reeglipäraselt on reeded riigikogu liikmetel mõeldud valijatega kohtumiseks. ELAKI eripära tuleneb sellest, et istungi sisend tuleneb Vabariigi Valituse istungitelt otsustatust, Valitsuse istungid toimuvad aga neljapäeviti. Aruteluks tuli küsimus, mis on teemad, mida Eesti on suutnud Euroopas esile tõsta. Anneli Ott välja, et Eestile on olulised keskkonna teemad ja keskendus just metsa teemadele. Samas pidi ELAKI esimees tunnistama, et neid teemasid on Euroopas läbi lükatud koos partnerriikidega.

Õppejõud Sulev Lääne korraldatud seminar-praktikumid on juba traditsiooniks muutunud ja seda nii kohaliku valitsemise kui ka riigihalduse kursuse raames. Kohtumised on väga olulised, et üliõpilased saaksid ettekujutuse erinevate institutsioonide toimimisest ka praktikas. Nendele, kes töötavad avalikus teenistuses, võivad seda laadsed praktikumid tunduda üleliigse või igavana, kuid allakirjutanud julgevad arvata, et kogenud riigiametnikke oli osalejate hulgas vähemuses ning seega kogu riigikorralduse köögipoolega tutvumine äärmiselt oluline. Olgu siinkohal antud edasi tänusõnad nii korraldaja Sulev Läänele kui kõikidele vastuvõtjaile!

Seminar-praktikumi pildid on kättesaadavad siit.

Artikli autorid:

Anneli Pärlin
Riigiteaduste magistriõpe
II kursus

Eingard Tops
Halduse- ja ärikorralduse bakalaureus
II kursus